Suháh láá nuuvtá
Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid suhái hade.
Nuuvt kuhháá ko mun muštám, ij vaarâ maaŋgâskin muu uápisulmuin lah táiđám vyebdiđ jieijâs kođđeem ullosuhháid. Muu tulkkum mield suhái kođđeem lii ain onnum läđisváimulij ulmui pargon, nuuvtá pargon, mast ij koolgâgin maksuđ. Suháh láá ain moonnâm anon jieijâs perrui teikâ toh láá skeŋkkejum uápisulmuid. Näävt ovdâmerkkân puáris kođđeeh vala-uv pargeh – uástih jiejah läigiuáiváttijd já te taheh maailm jieijâs kođđeem ullosuháigijn váhá šerrâdubbon. Ovdâmerkkân timmâ juovlâ- já šoddâmpeivpaketteh láá ain fastâ já pase äšši.
Muu vuosmuš mušto läđisváimusii sukkákođemist lii jieččân pärnivuođâst nuuvt kočodum ompeluseurain, maid páihálâš servikodde ornij 1970‑lovvoost Pärttihist. Talle jiem jieš kođđáám mut keččim iärásijd. Toh lijjii kirholiih seurah, mut ulmuuh pottii ain kuđâlmijgijn, táválávt kođđeemkooskâst leijee suháigijn. Táválávt taah suháh skeŋkkejuvvojii kirholii šiev uulmán. Wikipedia mield ompeluseurah láá lamaš 1800-lovo rääjist ohtsâškodálâš toimâ, mii lii hammim merhâšittee uási 1800-lovo pargoost šiev ulmij oovdân. Ompeluseurah lijjii mii siijdâst talle uáli jo pivnoheh.
Vâi lii-uv suhháin liijká-uv hadde?
Tääl lam uáiniškuáttám hervâsuhháid vyebdimist ovdâmerkkân Säämi tyejeest, mii lii ilolâš äšši.
Suhái haddeest lam majemustáá savâstâllâm ton ohtâvuođâst ko muu enni lâi kođđáám juovlâi maŋa 40 sukkápaarrâd Anarâškielâ seervi pyerrin. Servi vuobdij suu kođđeem suhháid Oulust ton ohhoost ko anarâškielâlâš ohjelm uárnejui kulttuuruáivikaavpug ohjelmist. Taan maŋa sun lii oppeet kođestâm muádlov paarrâd lase siärván vyebdimân. Tastko suu kođđeem suhháid lâi väädis kavnâđ hade, sirdui suhái vyebdimhaddečuolmâ njuolgist uástee äššin: uástei muštâlui, et servi kiävttá sukkáruuđâid anarâškielâ kirjálâšvuotâtooimâ ruttâdmân já et uástee uážui mäksiđ suhháin jieijâs uámitobdo mield já toin naalijn tuárjuđ anarâškielâlii kirjálâšvuođâ.
Liijká ko haddeaašijd pyerebeht totká, lii máhđulâš kavnâđ mottoommuđusii ”haddekahvâl” ullosuhháid. Ovdâmerkkân Säämi tyeji vuábdá párnái hervâsuhháid 35 (kulmáinluvvijnviiđáin) euroin. Facebookist mottoom páihálâš sukkákođđee vuábdá stuáruduvâi 37–45 hervâsuhháid 30 (kulmáinluvvijn) euroin já táválijd suhháid 18 (kavccijnnubáluvvijn) euroin. Facebookist kávnojeh meid motomeh ullosukkásiijđoh, já tobbeen hälbimuuh párnái suháh mäksih 25 eurod já almai steevvilsuháh joba 56 eurod. Adai hadde lii uáli jo maaŋgâpiälág almoon. Tot lii kiddâ tast, lii‑uv koččâmuš párnái vâi vuorâsulmui suhháin já láá-uv suháh muálkkáás hervâsuháh, ohtâkiärdánis oovtiivnág steevvilsuháh vâi máhđulávt päikkisuháh.
Kođemist-uv lii hadde
Kođemist láá meid koloh. Vistig kođđee taarbâš läigiuáiváttijd. Táválávt oovtâ sukkápaarân pijsáá ohtâ uáivát. Ton hadde lii 4,5–8 eurod. Mun kiävtám táválávt nyevt vittâ, kuttâ euro mäksee laaigijd. Mut iäpádâs njááhá tállân mielân: pijsáá-uv ovttáid suhháid vissásávt eidu tot läigimeeri, mii uáiváttist lohá? Mahtsun talle, jis kiävá tego munjin keevâi táválij suháigijn alfáárug muttojeijee ivnijn? Nube suhá pelimuddoost olâttâs lâi styeres, ko lääigist kavnui suámálâš čuolmâ, mon maŋa läigi aalgij-uv ivnij tááhust uđđâsist aalgâst ige eidu ton muddoost, kogo ivne mudoi ličij suhá kovvoos tááhust lamaš monâmin. Mun ferttejim nuollâđ uáivát viehâ kuhás ovdilgo peessim ton sajan, kogo mun lijjim eidu talle kođemin. Ton lasseen ferttejim nuollâđ jo valmâš suhá njune já uástiđ eres lääigi kuohtui suhái njunán, vâi toh šoddii siämmáálágánin. Nuuvt et adelum ravvuidgin ij kustoo pyevti aaibâs vissásávt lyettiđ. Kiinii puáhtá ain čuorbušiđ, veik jieš ij tom porgâččiigin. Lii vissásumos uástiđ paijeelmiärálii lääigi, jis ij haalijd unohis olâttâsâid.
Kođđeemsäägih, maid mun kiävtám (Novita suáhisäägih) oroh mäksimin nyevt käävci eurod. Jis ennuv kođá, te siämmáid saagijd puáhtá kevttiđ kuhháá, nuuvt et toi hadde per sukkápaarâ ij lah nuuvtkin sálttáá. Rekinistám toi hadden älkkeevuođâ tiet oovtâ euro per sukkápaarâ.
Nuuvt et suháhhân iä šoodâ mahten tivrâsin: puorijn luhhoin amnâseh mäksih suullân kuttâ euro, hyenebáin luhhoin 11–12 eurod.
Kođđee tienâseh
Läđisváimusâš olmooš ij sáárnu kođđee tienâsijn, mut tääl te mun sáárnum. Mun lam irâttâm koijâdiđ enistân, kote kođá ennuv, mon ennuv sun kiävttá ääigi oovtâ sukkápaarâ kođemân. Sun västidij, et sun kođá oovtâ suhá peeivist, ij nuuvt hirmâd asettes sagijgijn, já sun parga peeivist muide-uv ko kođá. Adai sun ij keejâ tiijmán, pic tuše kođá jieijâs illoon.
Mun jieš lam tääl vahtiiškuáttám tiijme kođedijnân. Muu kođđeem lii ložžâ kođđeem, nuuvt et ferttiim kevttiđ pelinummeer asetteb saagijd ko ravvuin lohá. Must kalga leđe viehâ assaas läigi. Lijkkuum ennuv ovdâmerkkân Čiččâm viljâžid ‑lááigán. Lam kođđáám kyehti sukkápaarâ, já tágáráin laigijn must oovtâ suhá kođemân láá kuullâm vittâ tiijme. Nuuvt et paarâ mun kustoo finniim valmâšin suullân love tiijmest. Sukkápaarâ valmâštuvá tastoo talle ko valmâštuvá, já kiävtám suhái kođemân ton ääigi, mii jo eres pargoin taan paargon lijgo. Jis kođáččim assaabij sagijgijn já ucebáin čalmemeerijn, te kiitiätá kiergâniččim käävci tiijmest. Määđhih já čuákkimeh láá munjin šiev kođđeemäigi.
Jis muu kođđeemliävtu mield rekinistáččij suhái hade nuuvt, et meid kođđee finniiččij pargostis päälhi, te 30 eurod mäksee paarâst amnâsij kepidem maŋa tienâs ličij 24 eurod. Tijmepälkkin kođemist finniiččij 2,40 eurod. Rehelâš olmooš almottičij sukkákođđeemtienâsijdis viärutteijei, já ovdâmerkkân 18 % sijđotiennâsprooseent maŋa kietân pásáččij oovtâ paarâst 19,68 eurod. Tijmepälkki 30 eurod mäksee suhháin ličij tastoo kođđei 1,97 eurod. Peivipälkki viššâlis kođemist ličij tastoo 15,75 eurod. Jis ulmust ij liččii eres pargo ko kođđeeđ 30 eurod mäksee ullosuhháid, te mánuppaje tienâseh liččii táválii pargo-oho mield 362 eurod.
Sukkákođđeem ruđâlii uáinust
Ko sukkákođđeem koloid já puáđuid verdid, te lii čielgâs, et jis kođemist finnee tijmepälkkin 1,97 euro, te suhháid lii ain pyeri kođđeeđ jieijâs illoon já äigikolloon.
Nubbe äšši lii uástee uáinu: mon ennuv uástee lii vaalmâš mäksiđ jieijâs kuhesviärdág steevvilullosuhháin teikâ hervâsuhháin? Mun jieš smietâččim kuohtii, jis suháh liččii tivrâsuboh ko 30 eurod. Muu enni lâi uáinám kostnii 27 eurod mäksee steevvilsuhháid. Taid sun tivrâšij. Nube tááhust sun ij tuhhiittâm 17 euro hade hervâsuhháidgin.
Muu loppâpuáđus lii, et ullosuhái hadde verdiduvvoo taan ääigi käävpist ostum ráhtulâšvuođâ ráttáin valmâštum suhháid, moh ráhtojeh massapuovtâdâssân kostnii kukken. Iä vissâ tobbeengin suhái rähteeh finnii olmâ päälhi pargostis. Taam valmâštemproosees ličij motomin ávhálâš čuávvuđ.
Jis mun vuod jurdâččâm kođđee tienâsijd, te suhháin ličij vuovâs mäksiđ ovdâmerkkân 80 eurod paarâst. Talle tijmepälkki ullosuhái kođđei ij valagin liččii nuuvt áhtánâs mut liijká váhá tuhhiittetteb. Mut tággáár sume ij kihheen mist määvsi. Nuuvtá šoddâm suháh láá ain puoh pyeremuuh. Toh láá lieggâ váimoin kuđđum.
Kove: Marja-Liisa Olthuis