Mun lijjim Säämi ollâškoovlâ juávhust, mii uásálistij WIPCE 2025 ‑konferensân Tāmaki Makaurau ađai Auckland kaavpugist Aotearoast skammâmáánu 16.–20. peeivi. Uánádâs WIPCE puátá saanijn ”World Indigenous Peoples’ Conference on Education” (maailm algâaalmugij máttááttâskonferens). Konferens uárnejuvvoo jyehi kuálmád ive monnii algâaalmug kuávlust, já vuosmuš WIPCE lâi Vancouverist Kanadast ive 1987. Veikâ konferens váldufáddá lii škovlim, te tobbeen lijjii uáli vijđáht teemah jiešstivriimist kielâiäláskitmân. Uásiväldeeh lijjii masa 4 000, já tot lâi čielgâsávt puoh stuárráámus konferens, kost mun lam lamaš. Taggaar olmoošhivvâduv lii hitruu uáiniđ, mutâ tot toovât háástuid ulmui, kote halijdičij uápásmuđ ulmuigijn ja čoonnâđ ohtâvuođâid. Siämmáá ääigi lijjii ucemustáá 20 paldâlâs oovdânpyehtimid, já korrâ huáppu šoodâi oovdânpyehtimist nuubán kačâdijn. Lâi väädis kuáhtáđ eidu taid ulmuid, kiäh liččii lamaš munjin toh puoh tehálumoseh. Ličij masaba kolgâm muuneeld tutkâđ, kiäh láá puátimin, já väldiđ toigijn ohtâvuođâ teivâdem sooppâm tiet. Mun lam kuittâg hirmâd ilolâš, ete peessim feeriđ taggaar massiivlii já áinoošlajâsii algâaalmugtábáhtus ko WIPCE.
Säämi ollâškoovlâ delegaatiost lijjii vááijuv 20 olmožid. Mun lijjim joođoost ”jieččân” tuáhtáruáppein Sini Rasmusáin. Munnust lâi ohtâsâš oovdânpyehtim fáádást, moin muoi kuohtuuh pargeen: sämikielâ maasâdväldim já rävisulmui kielâoppâm. Eromâšávt halijdáin tääl kuorâttâllâđ tobdoid, moh távjá lahtojeh toos ko sämmilâš opâttâl sämikielâ rävisolmožin. Oovdânpyehtim paječaalâ lâi ”Emotions in the Indigenous Language Reclamation Process: Experiences of New Speakers of Sámi Languages”.
Kielâiäláskittem totken Aotearoa ja ton kielâtileh láá eromâš mielâkiddiivááh. Maorij kielâiäláskittemtooimah láá ohtâ arâmuin ja pyeremusávt luhostum ovdâmeerhâin maailm ucceeblovokielâi iäláskittem historjást. Tast lii čallum ennuv – já siämmáá ääigi kuittâg uccáá tiätu aašijn, moid mun maacâm maŋeláhháá. Anarâššáid maorih láá eromâš merhâšitteeh oovtâ tiätu suujâst: kielâpiervâltooimah láá pieijum joton nomâlâssân maorij kohanga reo ‑tooimâi ovdâmeerhâst. Nuuvt kuhás ko mun lam luhostum kuorrâđ ääši, kielâtotkee ja ‑aktivist Tove Skutnabb-Kangas lâi tot, kote muštâlij kohanga reo ‑tooimâin Anarist algâaalmugkielâi seminaarist 1990-lovo aalgâst. Kuobžâ-Saammâl Matti já eres anarâškielâ aktivisteh lijjii kuldâlmin suu já iberdii tállán, ete tagarijd piervâlijd kalga finniđ meiddei Anarân. Já tegu ulmuuh läävejeh ettâđ: loppâ lii historjá.
Kielâpiervâl lii šoddâm muu-uv elimist ohtân kuávdáš fáddán – mun lam porgâm toin paijeel 25 ive. Anarâškielâ uáppen lam lamaš kielâhárjuttâlmist kielâpiervâlist; lam porgâm jieškote-uvlágánijn staatâin já kielâkuávluin aasâtmin kielâpiervâljuávhuid já oovdedmin tooimâid; lam tutkâm kielâpiervâlijd; lam lamaš kielâpiervâlpargei sajasâžžân; já puoh tehálumosin – mun lam šoddâm kyevti kielâpiervâlpárnáá ennin. Munjin persovnlávt ohtâ suijâ vyelgiđ WIPCE:n lâi-uv tuoivâ peessâđ kolliđ kohanga reo. Mun koolgâm muštâliđ hyenes uđđâsijd juo aalgâst: jiem peessâm aaibâs kohanga reo ‑juávhu räi, tuše ton šiiljon. WIPCE faalâi puoh uásiväldeid oovtâ kulttuurmääđhi kuusnii, já mun tiäđust-uv väljejim määđhi, mon noomâst luuvâi kohanga reo. Mij peesâim uáiniđ stuorrâ lájádâs, kost toimii kohanga reo sehe kura kaupapa maori ađai maorikielâg já maorikulttuur mieldi vuávájum vuáđuškovlâ. Škovlâpárnááh já sii máttáátteijeeh kuáhtájii mii stuorrâ, kenski 50 ulmuu juávhu lávlumáin já tánssáámáin sii fijnâ haka-táánsu. Máttáátteijeeh, kielâpiervâlpargeeh já jođetteijeeh muštâlii tooimâin. Mutâ kohanga reo siisâ mij ep peessâm. Mij lâim vissâ meendu stuorrâ juávkku, já tomhân kale ibbeerd.
Ohtâ pyeremuin peelijn ubâ reeisust lâi tot, ete maorikielâ oinui já kullui WIPCE-konferensist uáli ennuv. Läiđejeijeeh, válduluvâldâlleeh já iäráseh läävdi alne lijjii iänááš maorih. Konferensist kullojii kuhes saavah aaibâs ollásávt maorikielân, ijge aldagin puoh jurgâlum eŋgâlâskielân. Maorijn lii távjá tääppin kevttiđ maorikielâ saanijd meiddei eŋgâlâskielâ kooskâst, já nuuvt lâi konferensist še. Ovdâmerkkân tagareh säneh kullojii távjá ko tamariki ’párnááh’, whānau ’peerâ’, te reo ’kielâ’ já tupuna ’maddâreh’. Tágárijn kielâ kevttimvuovijn láá ennuv pyereh peleh. Talle kielâ kulloo, uáinoo já šadda eenâb normaalin já argâpiäiválâžžân siärvádâhelimist. Kuldâleijeeh hárjáneh kielân já uáppih-uv fraasijd já saanijd aaibâs huámmášhánnáá. Mun lam oppâm vissâ muáddilov maorikielâ säännid tuše tutkâmkirjálâšvuođâ luvâdijnân. WIPCE-konferensist kal liččii puáhtám jyehiđ uásiväldeid mottoomlágán sänilisto, vâi ij liččii tarbâšâm aalgâst iärvádâllâđ saanijd nuuvt ennuv já nube tááhust vâi mij liččijm peessâm kiärduđ tom sänirááju vala maŋadist.
Tot, maggaar sajattâh maorikielâst lâi konferensist, ij kuittâg vaidâlittee kale västid tuotâtile maorij já Aotearoa argâpeeivi – tom tiäduttii maŋgâseh. Maggaar tot tuotâtile talle lii? Toos mun jiem kavnâm čielgâ vástádâsâid taan uánihis reeisu ääigi. Motomijn oovdânpyehtimijn mij kuulâim kale tiäđuid maorikielâ tiileest. Čielgâs lii, ete kielâsárnoi meeri lii viehâ styeres, suullân 200 000 – já anarâšâi kontekstisthân maorikielâ lii aaibâs jietânâskielâ. Lohomeeri ij oro kiäppánmin aldemui aaigij, já meiddei kohanga reo, maorikielâg máttááttâs já rävisulmui kielâuápuh-uv láá uáli pivnoheh. Kielâpolitiik Aotearoast lii kuittâg moonnâm vuáluskulij majemui aaigij: ovdâmerkkân vatâmušah pargei maorikielâ tááiđu iähtun láá kiäppánâm.
Mutâ mon ennuv maorikielâ tastoo kiävttoo váldukiellân párnáiguin, perruin já sosiaallijn viärmáduvâin? Tothân lii kielâ puátteevuođâ tááhust tehálumos, já tast lii väädis kavnâđ tiäđuid, tom mun lam huámmášâm juo kirjálâšvuođâ vuáđuld. Jiem pyevti ettâđ, ete tágáreh tiäđuh liččii valjeest kavnuumist sämikielâingin, mutâ nuuvt stuorrâ kielâ ko maorikielâ tááhust taat oro viehâ suámálâžžân. Naba maggaar sajattâh maorikielâst lii ollâškovlâmáttááttâs já tiettuu kiellân? Toh láá mielâkiddiivááh koččâmušah mijjân, kiäh máttááttep já tutkâp sämikielâid já sämikielân. Koččâmušah šoddii masaba eenâb ko vástádâsah, já toi čielgiimân mun tarbâšâm eeppidhánnáá uđđâ reeisu Aotearoan.
Kielâ sosiaallii kiävtu lasseen ohtâ tehálâš peeli kielâ eellimvuáimálâšvuođâst lii ton oinum almolijn soojijn já eres pirrâsijn. Kuittâg Auckland kaavpugist tot oroi lemin viehâ šiev tääsist. Iänááš almoliih koolbah, teevstah já tiäđáttâsah lijjii sehe maori‑ já eŋgâlâskielân, veikâ ij tot kale aaibâs systemaatlâš lamaškin. Kaavpug museost puoh teevstah lijjii čallum kyevti kielân, já kaavpugbuusij kulluuttâsah kullojii kyevti kielân, maorikielâ vala vuosmužžân. Motomeh fraasih tego tiervâttâs Kia ora uáinojii kaavpugpirrâsijn já máinusijn ennuv meiddei eŋgâlâskielâg teevstâin, já ko tom jieš keevtij, te saatij uážžuđ siämmáá vástádâs‑uv.
Maid tastoo Säämist kolgâččij muu mielâst oppâđ maorijn? Vuosmužžân mun jurdâččâm eidu kielâ uáinulâšvuođâ já tiätulágán normalisistem ubâ siärváduv uássin. Veikâ lii tehálâš huksiđ aaibâs oovtkielâg, ucceeblovokielâg kielâpirrâsijd, te lii meiddei tiervâslâš levâttiđ ucceeblovokielâ puohâi uáinusân. Nubben já vala tehálubbon mun pajedâm ruokkâdvuođâ sárnuđ jieijâs kielâ meiddei tagarijn areenain, main puohah iä määti tom. Säämisthân taggaar kielâkevttim lii masaba tabu: ain uáli kieŋâlâsâst lii tot juurdâ, et jis juávhust lii ohtâ, kote ij määti sämikielâ, te ferttee kevttiđ eenâblovokielâ. Mutâ mane, loppâloopâst? Mii tast lii nuuvt varâlâš, et toh, kiäh iä määti sämikielâ, kolgâččii kuullâđ sämikielâ? Ijhân tot lah varalâš, et tun čokkááh kuldâlmin taggaar kielâ, mon tun jieh addii. Jis tun ferttiih veltihánnáá iberdiđ, te kale iärráseh talle jurgâleh tunjin. Kielâ ij lah áinoo element, mon peht mij ulmuuh iberdeh nubijdân, epke mij ain meendu pyereest ibbeerd nubijdân tallegin ko kielâ lii ohtâsâš. Muu mielâst algâaalmugij já ucceeblovoi kielâi puátteevuođâ tááhust lii kuávdáš iähtu, ete ereskielâliih ferttejeh oppâđ kierdâvâšvuođâ já tolerans ucceeblovokielâ kullum já oinum háárán.
Annika Pasanen
Koveh: Annika Pasanen