Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já muuneed puátteevuođâ táárbuid.

Suomâst párnái já nuorâi vuoigâdvuotâ uásálistiđ almolii miärádâsâi tohâmân lii olášuumin. Oovtâst viiđáin eres ministeriöin vuoigâdvuotâministeriö lii pieijâm joton keččâlem, mast čuággojeh systemaatlávt nuorâbij aalmugjesânij uáinuh tagarijn aašijn, moh kyeskih njuolgist sijjân. Aalgâ vuáđuduvá OA párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš artikkâlân 12, mii täähid vyeliahasáid vuoigâđvuođâ šoddâđ kulluđ.

Proojeekt ulmen lii ovdediđ pisováid vuovijd, moiguin nuorâi jienâ valduuččij fáárun miärádâsâi tohâmist. Vuovvijd kuleh koijâdâlmeh, pargopáájáh já njuolgâ teivâdmeh virgeomâháiguin. Ulmen lii sehe ovdediđ almolij miärádâsâi kvaliteet já nanodiđ nuorâi luáttámuš demokraatláid instituutioid. 

Keččâlem vuáju škovliimân, mielâtiervâsvuotân, pirâssuoijâlmân já torvolâšvuotân. Párnááh já nuorah váldojeh fáárun aktiivlávt, já eromâš huámmášume lii kiddejum kielâlii já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân, vâi meid puoh älkkeemusávt háváduvvee juávhuh puávtáččii muštâliđ uáinus. Vuoigâdvuotâministeriö tiädut, ete ”uásálistem ij lah tuše vuoigâdvuotâ peic meid táiđu, mon kalga ovdediđ” já ete ”nuorâi uáivilijd ferttee tuođâi kuldâliđ”.

Taat aalgâ lii uási Suomâ aalmuglii strategiast párnái vuoigâdvuođâi oovdân, já tast uáinoo Suomâ kuhesáigásâš čonâdâttâm škovliimân já nuorâi pyereestvajemân. Suomâ lii ain-uv ohtâ Euroop njunošenâmijn nuorâi aalmuglâšuásálistem oovdedmist.

Meid Italia aalmuglâš nuorâi rääđi teeivâi kieskâd syemmilij virgeomâháiguin. Teivâdem lehâstij eurooplii savâstâllâm puorijd vuovvijd. Taan äigipaje, moos kuleh maailmvijđosiih háástuh já meid ain vijđáneijee iäru uáinuin aalmugjesânij já politiik kooskâst, Suomâ keččâlem fáálá myenster, mii maaccât jienâ já mávsulâšvuođâ meid puoh nuorâmuid. Tastko vâi demokratia ličij tuođâlâš, tot ferttee kuldâliđ puohâid.

Käldeeh:

Ministeriöt testaavat uutta tapaa tuoda lasten ja nuorten näkemyksiä päätöksentekoon (oikeusministerio.fi)

Kysely koululaisille kokoaa lasten ja nuorten näkökulmia seuraavalle hallituskaudelle (oikeusministerio.fi)

Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Oovdeb artikkâl

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Peerâkerhoh Anarist

Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ? MLL peerâkerho MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...