Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já muuneed puátteevuođâ táárbuid.

Suomâst párnái já nuorâi vuoigâdvuotâ uásálistiđ almolii miärádâsâi tohâmân lii olášuumin. Oovtâst viiđáin eres ministeriöin vuoigâdvuotâministeriö lii pieijâm joton keččâlem, mast čuággojeh systemaatlávt nuorâbij aalmugjesânij uáinuh tagarijn aašijn, moh kyeskih njuolgist sijjân. Aalgâ vuáđuduvá OA párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš artikkâlân 12, mii täähid vyeliahasáid vuoigâđvuođâ šoddâđ kulluđ.

Proojeekt ulmen lii ovdediđ pisováid vuovijd, moiguin nuorâi jienâ valduuččij fáárun miärádâsâi tohâmist. Vuovvijd kuleh koijâdâlmeh, pargopáájáh já njuolgâ teivâdmeh virgeomâháiguin. Ulmen lii sehe ovdediđ almolij miärádâsâi kvaliteet já nanodiđ nuorâi luáttámuš demokraatláid instituutioid. 

Keččâlem vuáju škovliimân, mielâtiervâsvuotân, pirâssuoijâlmân já torvolâšvuotân. Párnááh já nuorah váldojeh fáárun aktiivlávt, já eromâš huámmášume lii kiddejum kielâlii já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân, vâi meid puoh älkkeemusávt háváduvvee juávhuh puávtáččii muštâliđ uáinus. Vuoigâdvuotâministeriö tiädut, ete ”uásálistem ij lah tuše vuoigâdvuotâ peic meid táiđu, mon kalga ovdediđ” já ete ”nuorâi uáivilijd ferttee tuođâi kuldâliđ”.

Taat aalgâ lii uási Suomâ aalmuglii strategiast párnái vuoigâdvuođâi oovdân, já tast uáinoo Suomâ kuhesáigásâš čonâdâttâm škovliimân já nuorâi pyereestvajemân. Suomâ lii ain-uv ohtâ Euroop njunošenâmijn nuorâi aalmuglâšuásálistem oovdedmist.

Meid Italia aalmuglâš nuorâi rääđi teeivâi kieskâd syemmilij virgeomâháiguin. Teivâdem lehâstij eurooplii savâstâllâm puorijd vuovvijd. Taan äigipaje, moos kuleh maailmvijđosiih háástuh já meid ain vijđáneijee iäru uáinuin aalmugjesânij já politiik kooskâst, Suomâ keččâlem fáálá myenster, mii maaccât jienâ já mávsulâšvuođâ meid puoh nuorâmuid. Tastko vâi demokratia ličij tuođâlâš, tot ferttee kuldâliđ puohâid.

Käldeeh:

Ministeriöt testaavat uutta tapaa tuoda lasten ja nuorten näkemyksiä päätöksentekoon (oikeusministerio.fi)

Kysely koululaisille kokoaa lasten ja nuorten näkökulmia seuraavalle hallituskaudelle (oikeusministerio.fi)

Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...