Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij uásálistiđ sämikulttuurtábáhtussáid.
Symposium uárnejii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, uáppeeservi Gieku rs já Säämi Kielâkäldee ohtsâšpargoost Oulu2026:in, Ume ollâopâttuvváin, UiT Taažâ arktisijn ollâopâttuvváin já Säämi ollâškovláin.
Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga muštâl Ylen, ete sämisymposium lii uárnejum ive 1993 rääjist. Aalgâ rääjist ton ulmen lii lamaš pyehtiđ oohtân sämikielâ já ‑kulttuur totkeid. Symposium uárnejuvvoo jyehi nube ive. Čuávuvâš symposium uárnejuvvoo Säämi Ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust ive 2027.
Sahâvuáruh puoh sämikieláid
Symposiumist tuállojii suulân 30 sahâvuárrud. Njunošsahâvuárrun kullojii Oulu ollâopâttuv professor Ante Aikio muštâlus saanijn, emeritusprofessor Nils Øivind Helander oovdânpyehtim kielâ stivrejeijee lágádâsâin já UiT Taažâ arktisii ollâopâttuv išeprofessor Lill-Tove Fredriksen saahâ kirjálâšvuođâ merhâšuumeest kielân. Ume ollâopâttuv lehtor Krister Stoor ááigui sárnuđ Juhâmohe ovdijn juoiguin já muštâlusâin, mutâ sun ij peessâmgin uásálistiđ. Suu sajan Marja-Liisa Olthuis já Petter Morottaja tooláin sahâvuáru anarâškielâ kirjálâšvuođâst já kirjálistmist.
Veikâ iänááš sahâvuáruh tuállojii pajekielân, te eres sämikielah-uv kullojii lyeve alne. Ovdâmerkkân Hilkka Fofonoff já Raija Lehtola sárnoin nuorttâlâškielân evangelium jurgâlmist, Märgge Karlberg Uttjek muštâlij umesämikielân umesämikielâ tiileest, Hanna Danbolt Ajer muštâlij juulevsämikielân kyevti juulevsämikielâlii projektist já Elin Fjellheim vist sarnui kielâ iäláskitmist maadâsämikielân.
Anarâškielân sahâvuáruh tuállojii anarâškielâ kielâraavâkirje uđâsmitmist (Jukka Mettovaara), anarâškielâ ravvim já normâdem ovdánemmuddoin (Petter Morottaja), párnáikiirjij jurgâlmist (Hana Kalábová), kompleksisij numeraalij suujâtmist (Marja-Liisa Olthuis) já anarâškielâ kvantiteetist (Tuomas Koukkari). Spiekâstâhhân ohjelmân Petter Morottaja já Marja-Liisa Olthuis savâstâláin vala sahâvuárus ääigi anarâškielâ kirjálâšvuođâst.
Fáárust meid kulttuurohjelm
Totkei sahâvuárui já almolii siärvástâllâm já káhvástâllâm lasseen symposium puovtij Oulun sämikulttuur. Koskokkoeehid ulmuuh puohtii keččâđ uánihis sämielleekuuvijd já kuldâliđ sämiráp. Rápehidist lávdástii Amoc, Yungmiqu já Jezebro. Tuorâstâheehid uárnejuvvojii ehidâsmäälis já muusikkonsert. Konsertist lávdástii Ulla Pirttijärvi já Ulda sehe DJ Article 3.
Toimâtteijest: symposium čaaitij, mon tehálâš siärvuslâšvuotâ lii
Mun algâttim anarâškielâ uápuidân suulân kyehti ive tassaaš. Ovdil tom mun jiem lamaš iällám magarijngin sämitábáhtusâin jiemge jiešalnees tágárijn tieđâtábáhtusâingin. Uápuid-uv mun lam čođâldittâm enâmustáá ohtuunân. (Káidusoppâm lii šiev máhđulâšvuotâ, mutâ tast láá meid hyenes peleh.)
Nuuvtpa ubâ symposium lâi munjin uáli jo uđđâ fiäráán. Kulmâ peeivi oroi tego mun liččim iälustâm stuorrâ sämisiärvusist: mun teivim čalmeest čaalman uápis oppâmskipárijguin já máttáátteijeiguin sehe uđđâ ulmuiguin pirrâ Säämi, mun kuldâlim sahâvuáruid já savâstâllâm sämikielân ubâ peeivi já mun finnejim tiettiđ, mii sämitutkâm maailmân kulloo. Mun sattim kuullâđ sämikielâ linjášautost maađhâšdijnân, já veikâ jiem mihheen ijjâeellimulmuid lahkin, te ehidist mun puohtim uásálistiđ sämikielâláid kulttuurtábáhtussáid.
Talle poođij tot puddâ, kuás puoh muttui oppeet. Majemuš sahâvuáru lâi tollum, savâstâlmeh lijjii časkâm já käähvi lâi nuuhâm. Oulu, mii lâi mottoom ääigi lamaš ellee sämisijdâ, jaskodij. Ulmuuh vuolgii kii kuus-uv; muštoh tuše paccii. Mun čokkájim ollâopâttuv vázáttâhpeeŋkâ alne, já mielâ lâi tievâ aaibâšmist. Mun jiem puáđáččiigin teehin innig itten, jiemge mun innig uáináččii puoh taid ulmuid, kiäiguin mun lijjim majemuid peeivijd viättám. Tääl ličij oppeet tuše mun já talle sämimaailm ličij kostnii tovben kukken.
Aaibâs návt dramaatlâš taat äšši ij tiäđustkin tuođâi lah. Mutâ symposiumfiäráán čaaitij munjin, mon tehálâš siärvuslâšvuotâ lii. Mon tehálâš liigin tot, ete pirrâsijn láá jieijâs ulmuuh já kulloo jieijâs kielâ. Mon teháliih láágin máhđulâšvuođah uásálistiđ jieškote-uvlágánáid ohtâsáid tábáhtussáid.
Ko smiättá tááláá sämimaailm háástuid, te puohâin lii tiäđust-uv jieijâs uáinu tast, moh háástuid láá toh puoh stuárráámuuh. Taa lii muu uáinu: tiileest, mast sämmiliih ääsih ain eenâb já eenâb Säämi ulguubeln já piäđgui stuorrâ maailmist, eidu siärvuslâšvuotâ já oohtânkuullâm tobdo šaddeh ain stuárráb sajattâhân. Tom mij kolgâp nanosmittiđ, tastko oovtâst mij pastep moos peri.
Koveh: Valtteri Valkeapolku