Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo oho 46 pasepeeivi, kuás cokkiittuvvojeh kinttâleh jiešsorme uhrij muušton. Kintâltilálâšvuođâin kunnijâttojeh jiešsorme peht jáámmám ulmui muštoh já tuárjojeh tagareh ulmuuh, kiäh láá monâttâm aldasii ulmuu.
Jyehi ive mielâtiervâsvuotâohhoost lii tiätu teema, mon ulmen lii pajediđ uáinusân tehálijd mielâtiervâsvuotân lohtâseijee fáádáid. Ive 2025 mielâtiervâsvuotâoho fáddán lii tuoibâmráávhu. Teema muštoot tast, ete tuoibâmân ij lah äigirääji.
Tuoibâmráávhu kulá puohháid
Mielâtiervâsvuotâčuolmâin tuoibâm ij meerhâš passiivlâšvuođâ, peic jieijâs naavcâi mield toimâm. Lii tušše keččâđ kalenderist, kuás ličij tievâslâš äigi maccâđ paargon teikkâ uáppoid. Lii tušše koijâdiđ aldasijn, mon kuhháá tij vajevetteđ keččâđ muu cevzim. Tuoibâm ij tábáhtuu návt. Ohtsâškodde kivree ulmuid sirduđ jotelávt puovtâdeijee aalmugjesânin. Aldasiih ulmuuh iä kenski ibbeerd, mon kuhes prosesist tuoibâmist lii koččâmuš – já ete loppâpuáđusin ij kenski lekken siämmáš olmooš, kiäm sij motomin tubdii.
Tuoibâm tábáhtuvá ääigi mield, jotemáin meid vaigâdis fiäránij čoođâ. Tom ij pyevti čođâldittiđ. Tuoibâm meerhâš meid tom, ete olmooš uáppá eelliđ tagaráin puácuvuođáin, mii jotá fáárust ubâ eellim. Tuoibâm ij meidgin uáivild maccâm toos, mii lâi ovdil. Tuoibâm peht šadda távjá miinii aaibâs uđđâsijd. Já tot lii penttâ vuovâs. Ohtsâškodde sehe aldasiih ulmuuh pyehtih tuárjuđ tast, ete kihheen ij taarbâš tuoibâđ ohtuu, ige kihheen taarbâš tuoibâm maŋa leđe vaalmâš.
Tábáhtumeh pirrâ Suomâ já neetist
Mielâtiervâsvuotâoho ääigi uárnejuvvojeh jieškote-uvlágáneh páiháliih tábáhtumeh pirrâ Suomâ. Listo páihálijn tábáhtuumijn kávnoo tääbbin. Páihálij tábáhtuumij lasseen Mielâtiervâsvuođâ kuávdášlitto fáálá sahâvuáruid já savâstâlmijd mielâtiervâsvuotâfáádáin já eromâšávt tuoibâmteemast meid neeti peht. Listo nettitábáhtusâin sehe almottâttâmliiŋkah kávnojeh taan liiŋkâ peht.
Mielâtiervâsvuođâ kuávdášlitto lii ornim mielâtiervâsvuotâoho ain ive 1974 rääjist. Teemaoho ulmen lii kepidiđ mielâtiervâsvuotâčuolmáid lohtâseijee stigma, lasettiđ tiäđuid mielâtiervâsvuotâčuolmâi táválâšvuođâst sehe faallâđ viärdásâštorjuu ulmuid, kiäh tarbâšeh tom.
Käldee:
– Mielenterveysviikko (mtkl.fi)
Kove: Jasmina Schreck