Aalmugijkoskâsâš merânjomâtteijeetieđâlâš servi (The Society for Marine Mammalogy) lii tuhhiittâm iävtuttâs tast, ete saimaanuárju lii jieijâs šlaajâ. Ellee uđđâ tieđâlâš nommâ lii Pusa saimensis. Ovdil saimaanuárju miäruštâllui nuárju vyelišlaaijân, já ton tieđâlâš nommâ lâi Pusa hispida saimensis.
Iävtuttâs vuáđđun lii stuorrâ tutkâmuš, moos uásálistii Helsig, Nuorttâ-Suomâ já Kööbenhaammân ollâopâttuvah, Tokio luánduhistorjálâš museo já Luánduriggodâhkuávdáš. Tutkâmuš mield saimaanuárju iärrán geeneetlávt já rááhtuslávt puoh eres nuárjuin. Puátuseh čäittih, ete saimaanuárju sierânij eres nuárjuin jo paijeel 60 000 ihheed tassaaš. Saimaa jieš šoodâi suulân 10 000 ihheed tassaaš.
Nuorttâmeerâ já Laatokka nuárjui algâvuolgâ lii Atlantist, mutâ geeneetlij analyysij mield saimaanuárjuh láá puáttám Suomân nuorttân tagarijn kuávluin, kost jieŋâpaje ääigi lijjii stuorrâ jieŋâjäävrih. Talle tot ruossâlistui viestârpele nuárjuiguin.
Ereslágán rááhtus uáinoo ravâdâsâst. Meerâst iälusteijee nuárjui päänih láá vuáhádum puurrâđ sehe kuolijd já rapuelleid. Saimaanuárju päänih vist láá spesiaališum puurrâđ eromâšávt kuolijd. Meiddei ellee njuovčâ já purrâmâšsuddâdemuáli láá vuáhádum taan purrâmâšvááljun.
Oovtâst taah iäruh tuárjuh tom, ete saimaanuárju lii jieijâs šlaajâ. Totkei mield saimaanuárju sajattâh jieijâs šlaaijân já Suomâ áinoo endeemlâžžân šlaaijân tiädutteh suojâlem tehálâšvuođâ.
– Mist Suomâst iälust tuođâi áinoošlajâsâš reeliik, tovlái jieŋâjaavrij nuárjui majemuš ovdâsteijee maailmist. Lii hirmástuttee jurdâččiđ, mon alda ton lopâlâš monâttem lii lamaš, iätá Mervi Kunnasranta Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst.
Saimaanuárju lii tuođâlávt uhkevuálásâš
Saimaanuárju lii uccâ nuárjuš, mii iälust tuše Saimaast. Ellee lii tuođâlávt uhkevuálásâš, mutâ suojâlempargo áánsust ton nääli lii nanosmâm. Tááláá ääigi saimaanuárjuh láá suulân 500, ko 1980-lovo loopâst toh lijjii tuše vuálá 150.
Taan kiiđâ šoddii joba 111 čivgâd. Muottuu vänivuođâ keežild 80 % čiivgâin šoddii kuittâg tahofaskâmân teikâ -piäjun. Šoŋŋâdâhnubástus lii-uv stuorrâ uhke saimaanuárjun.
Nubben stuorrâ uhken lii olmooš. Eromâšávt nuárjučiivgah sorrojeh älkkeht kuálásteijei viermijd já laanijd já hevâneh. Taan ive jo vittâ nuárju láá jáámmám pivdusij keežild. Viermijn kuálástem saimaanuárju eellimkuávluin lii kieldum 15.4.–20.6., mutâ Meccihaldâttâs já luándusuojâlemservi WWF mield tot ferttiiččij kielduđ ollásávt.
– Kuálástem ij taarbâš joskâđ ollásávt, tastko šiev salâsijd finnee meid tagarij lanijguin, moh láá nuárjoid torvoliih, muštâl Miina Auttila, kote lii luándusuojâlem äššitobdee Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâin.
Käldeeh:
– Saimaannorppa on tunnustettu vihdoin itsenäiseksi lajiksi (yle.fi)
– Saimaannorppa on oma lajinsa (www.uef.fi)
– Saimaannorppa hukkui jälleen muikkuverkkoon Saimaan Pihlajavedellä – viisi norppaa kuollut pyydyksiin tänä vuonna (yle.fi)
– Saimaannorppa (wwf.fi)
– Saimaannorpan kuutti kuoli kalaverkkoon – WWF vetoaa jättämään kalaverkot kuivalle maalle Saimaalla ja vaihtamaan norppaturvallisiin katiskoihin (wwf.fi)
Kove: Jan Ebr & Ivana Ebrová (Wikimedia Commons)