Romania kiäldá čevđiellei kärdidem

Romania majemuuh čevđiellei käärdih kiddejuvvojeh ive 2027 aalgâst, kuás čevđiellei kärdidemkiäldu puátá vuáimán.

Romania parlament jienâstij 22.10. miiŋkij já chinchillai kärdidemkiäldu peeleest jienâiguin 217–6. Tot meerhâš tom, ete čevđiellei kärdidem nohá Romaniast ollásávt. Kiäldu puátá vuáimán 1.1.2027. Kiäldu váátá vala president tuhhiittem, mut taat annoo tuše formaaliteetin. Romaniast láá vala love čevđiellei kärdid, main šoddâduvvojeh 100 000 miŋkkid já 15 000 chinchillad jyehi ive.

Parlamentaarliih savâstâlmeh čevđiellei kärdidmist láá pištám Romaniast muáddi ive. Ton ääigi elleevuoigâdvuotâornijdumeh láá vaiguttâm aktiivlávt toos, ete sehe Romania aalmug já eennâm politikkáreh ožžuu tiäđuid čevđiellei killáámušâin čevđikaardijn.

Meid eurooplâš ovdánem lâš vaiguttâm Romania miärádâsân, tastko eurooplâš Fur Free Europe -aalmugáánnum lii ovdánâm EU komission. Aalmugánumáin viggoo lopâttuđ čevđiellei kärdidem ubâ EU:st. Komissio lii lopedâm adeliđ lopâlii miärádâsâs ääšist ive 2026. Ton lasseen kieđâvušmist lii miiŋki lasanem EU vieresšlajâliiston, mii kiäldáččij miiŋkij šoddâdem ubâ EU:st. Suomâ áigu uuccâđ šoddâdemkiäldun spiekâstâhlove.

Talle ko laahâ lii nanodum, Romaniast šadda 22. Euroop eennâm já 20. EU-eennâm, mii lii kiäldám čevđiellei kärdidem ollásávt tâi uásild. Čevđiellei kärdidemkiäldu lii eereeb iärrás Taažâst, Eestienâmist, Latviast, Stuorrâ-Britanniast, Irlandist, Ranskaast, Italiast, Vuáládâhenâmijn já Belgiast. Čevđielleeh iä kärdiduu innig maaŋgâ EU-enâmist: miiŋkih kärdiduvvojeh Suomâ lasseen enâmustáá Puolast já Kreikkaast, já riemnjiskärdidem lii tuše Suomâst. Puola parlamentist lii eidu tääl čevđiellei kärdidemkiäldu kieđâvušmist. Meid Ruotâst lii valmâštuumin laahâ, mii kiäldáččij čevđiellei kärdidem ollásávt. Suomâ ovdâskoddeest vist kieđâvušmist lii paijeel 100 000 vuáláčálusid čoggum Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst.

Käldeeh:

– Voitto turkiseläimille! Romania kieltää turkistarhauksen (animaliamedia.fi)

– Romaniakin kieltää turkistarhauksen (www.verdelehti.fi)

– EU haluaa nimetä minkin vieraslajiksi, jota ei saisi kasvattaa – Suomi aikoo hakea tarhauksen jatkamiselle poikkeuslupaa (yle.fi)

Kove: Oikeutta eläimille (flickr)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...