Romania kiäldá čevđiellei kärdidem

Romania majemuuh čevđiellei käärdih kiddejuvvojeh ive 2027 aalgâst, kuás čevđiellei kärdidemkiäldu puátá vuáimán.

Romania parlament jienâstij 22.10. miiŋkij já chinchillai kärdidemkiäldu peeleest jienâiguin 217–6. Tot meerhâš tom, ete čevđiellei kärdidem nohá Romaniast ollásávt. Kiäldu puátá vuáimán 1.1.2027. Kiäldu váátá vala president tuhhiittem, mut taat annoo tuše formaaliteetin. Romaniast láá vala love čevđiellei kärdid, main šoddâduvvojeh 100 000 miŋkkid já 15 000 chinchillad jyehi ive.

Parlamentaarliih savâstâlmeh čevđiellei kärdidmist láá pištám Romaniast muáddi ive. Ton ääigi elleevuoigâdvuotâornijdumeh láá vaiguttâm aktiivlávt toos, ete sehe Romania aalmug já eennâm politikkáreh ožžuu tiäđuid čevđiellei killáámušâin čevđikaardijn.

Meid eurooplâš ovdánem lâš vaiguttâm Romania miärádâsân, tastko eurooplâš Fur Free Europe -aalmugáánnum lii ovdánâm EU komission. Aalmugánumáin viggoo lopâttuđ čevđiellei kärdidem ubâ EU:st. Komissio lii lopedâm adeliđ lopâlii miärádâsâs ääšist ive 2026. Ton lasseen kieđâvušmist lii miiŋki lasanem EU vieresšlajâliiston, mii kiäldáččij miiŋkij šoddâdem ubâ EU:st. Suomâ áigu uuccâđ šoddâdemkiäldun spiekâstâhlove.

Talle ko laahâ lii nanodum, Romaniast šadda 22. Euroop eennâm já 20. EU eennâm, mii lii kiäldám čevđiellei kärdidem ollásávt tâi uásild. Čevđiellei kärdidemkiäldu lii eereeb iärrás Taažâst, Eestienâmist, Latviast, Stuorrâ-Britanniast, Irlandist, Ranskaast, Italiast, Vuáládâhenâmijn já Belgiast. Čevđielleeh iä kärdiduu innig maaŋgâ EU enâmist: miiŋkih kärdiduvvojeh Suomâ lasseen enâmustáá Puolast já Kreikkaast, já riemnjiskärdidem lii tuše Suomâst. Puola parlamentist lii eidu tääl čevđiellei kärdidemkiäldu kieđâvušmist. Meid Ruotâst lii valmâštuumin laahâ, mii kiäldáččij čevđiellei kärdidem ollásávt. Suomâ ovdâskoddeest vist kieđâvušmist lii paijeel 100 000 vuáláčálusid čoggum Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst.

Käldeeh:

– Voitto turkiseläimille! Romania kieltää turkistarhauksen (animaliamedia.fi)

– Romaniakin kieltää turkistarhauksen (www.verdelehti.fi)

– EU haluaa nimetä minkin vieraslajiksi, jota ei saisi kasvattaa – Suomi aikoo hakea tarhauksen jatkamiselle poikkeuslupaa (yle.fi)

Kove: Oikeutta eläimille (flickr)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Alexander Ståhlberg juhloi almai 50 km SM‑kole – Markus Vuorelast Suomâ Cup miäštár karrieer majemuu kištoost

Aanaar SM- já Suomâ Cup ‑čuoigâmkištoh nuhhii pasepeeivi almai 50 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkiišton. Juvduuvääri vieltijn puoh jotelumosávt moolân peesâi IF Minken ovdâsteijee Alexander Ståhlberg. Saaveehlättein,...

Johanna Matintalon 30 km kolle Anarist – Hilla Niemelä šoodâi Suomâ Cup miäštárin

Onne pasepeeivi Aanaar SM‑kištoin nisoneh kištottellii 30 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost. Ounasvaaran Hiihtoseura ovdâsteijee Johanna Matintalo lâi jo vuosmuu koskâäigisaje puotâ váldám olssis njunošsaje já...