Valtteri lii analysistám puátusijd puátteevuotân:
Anarâš aavis koijâdij čohčâmáánust lohheinis jurduid anarâškielâst 50 ive keččin. Vástádâsah iä puáttám ennuv, nuuvt ete taid ij pyevti suogârdiđ uáli jieŋâlávt. Ohtâ sunde lâi kuittâg čielgâs.
Ko koččâmuššân lâi, kost anarâškielâ kolgâččij eromâšávt oinuđ já kulluđ, te kulmâ vástádâs pajanii čielgâsávt uáinusân. Taah lijjii jyehipiäiválâš argâeellim, škovlâ já uđđâ kirjeh, elleekoveh, speelah já nuuvt ain. Koččâmuš eres muulsâiävtuh lijjii tieđâ, politiik, teddilum aavis sehe radio já televisio.
Rijjâ säänist adelui toorjâ toos, ete nuorâi kielâ kulluuččij pyerebeht mediast.
Lohheeh puohtii meid kuvâttâllâđ anarâškielâ puátteevuođâ Maht jis ‑koččâmušâi peht. Ohtâ västideijee smietâi, ete kolgâččii-uv Sáámán värrejeijee ulmuuh máttááttâllâđ anarâškielâ, vâi sij pesâččii uásálistiđ páiháláid tábáhtussáid. Nubbe västideijee tuáivui, ete puoh anarâšah mátáččii viijmâg suuvâs kielâ já ete kielâtrauma pásáččij historján.
Márjá-Liisá vist arvâl, maht te jurduuh ulâččii 50 ive tuáhá:
50 ihheed oro lemin kukken onnáá peeivist. Talle lii monâmin jo ihe 2075. Eromâšávt jis lii puárásub ko 50‑ihásâš, lii masaba vises, et talle jieijâs ahe lii jo nuuhâm teikâ aainâs-uv forgâpalij nuhâmin. Liijkágin ij lah nuuvt, et puátteevuotân já jieijâs ääigi rääji ulguubel ij puávtáččii mahten vaiguttiđ. Onnáá peeivi pargon lii huksiđ šiev vuáđu ton uáinust, maggaar te kielâ kolgâččij leđe 50 ive keččin. Tastoo pargon lii stivriiškyettiđ aašijd tohokulij. Mij pyehtip puohah adeliđ jieččân ääigist já máátust puoh pyeremuid tiäđuidân já táiđuidân, vâi toh sirduuččii čuávuváid-uv puolváid.
Mij tiäđust-uv puohah tuáivup, et anarâškielâ iäláččij já vajaččij pyereest 50 ive keččin já et mii huksim kielâiäláskittemohjelm ličij luhostum. Ko kiäččá 60–70 ihheed maassâdkulij, te Lesk-Ant Uulá ooinij, maht anarâškielâ suunâi suu čolmij oovdâst. Maht jis mij kejâččijm nube kuávlun já huksiiččijm kielân šerrâdub puátteevuođâ? Jis mij halijdep maidnii, te tagarijd aašijd lii pyeri irâttiđ finniđ fastâ toimân. Mij ovdâmerkkân almostittep tääl ennuv kiirjijd, moh siäilutteh áárvus. Jiešalnees toh kirjeh lohhojeh eidu tääl onnáá peeivi uccâ párnáid já párnáigijn. Taat pargo ij moonâ tušás, tastko eidu sij loheh taid ain ovdâskulij jieijâs párnáid já valaba jieijâs ákkuváid já áijuváid. Amahân te sij-uv halijdeh lase kiirjijd luuhâmnáál, nuuvt et talle anarâškielâ kirjerááju lii jo čuuvtij vijđásub ko tääl. Ko mij almostittep e-häämist loostâ, te talle mii maajeeldpuátteeh 50 ive keččin-uv pyehtih luuhâđ jieijâs pärnivuođâ maailmist já uáiniđ, maht mij lep tääl jurdâččâm já aašijd uáinám sii pyerrin. Talle sist lii meid foorum, moos čäälliđ jieijâs aašijn já irâttiđ porgâđ siämmáánáál teikâ vala pyerebeht ko mij tääl.
Maid mun puávtám onne porgâđ 50 ive tuáhá, lii tääl kalveđ kielâ já kulttuur siemânijd, njuoskâdiđ já šoddâdiđ taid. Ivij mield toh šaddeh stuorrâ, kievrâ muorrân. Talle nubbe puolvâ muu maŋa smiättá nuorâ rävisolmožin, maht te sij sirdeh kielâ jieijâs párnáid. Mii porgâm vuáđupargo piso já addel puátteid puolváid noonâ vuáđu sii ááigán já sii puátteevuotân, já tot puátteevuotâ kiäččá jo 100 ive kiäčán mii ääigist. Mij pyehtip puohah movtáskittiđ puoh ulmuid ovdediđ sämikielâ já sämikulttuur jieijâs vuovij mield. Mij čuuvtij tarbâšep juáhháá kielâlijd já kulttuurlijd naavcâid.
Kielâiäláskittempargo lii ovdâskulij keččâm já ton oskoost eellim, et ij tuše mii jieččân peivijd mut meid puátteevuotân puáhtá vaiguttiđ. Maht jis mij oovtâst orniiččijm savâstâllâmtilálâšvuođâid tast, moin naalijn mij halijdiččijm onnáá peeivi umogáid luhostuđ eellimstis, vâi sist šodâččii mii puátteevuođâ kielâsirdeeh? Misthân lii toos tuárvi máttu já tiätu jo tääl.
Kove: Valtteri Valkeapolku