Poolis já Jotolâh­torvo kocceem čaaitij čuolmâid párnái auto­maađ­hâšmist

Poolis já Jotolâhtorvo olášuttii čohčâmáánu loopâst torvopiergâskocceem čiččâm päikkikoddeest peivikiäjui aldasijn. Iänááš vaanhimeh onnii huolâ tast, ete párnááh mađhâšeh auto sáátust olmânáál. Kocemist ittii kuittâg meid čuolmah.

Kocemist käävci prosentid párnáin mađhâšii ollásávt torvopiergâsijttáá. Sist ij lamaš torvopoovijgin.

– Mun jiem ibbeerd, lii-uv koččâmušâst peerustmettumvuotâ vâi juurdâšmettumvuotâ, mutâ pärttitiileest hadde lii koorâs. Paifakkist kooccâm sáttá tovâttiđ párnážân jiegâvaarâ, jis sun ij lah kiddâ torvopeeŋkâst. Párnáást lii vuoigâdvuotâ mađhâšiđ torvolávt. Toh vaanhimeh, kiäh visásmiteh tom jyehi peeivi, ánsášeh kijttosijd, iätá Jotolâhtorvo ohtâvuotâhovdâ Eini Karvonen.

Kocemist huámášui meid, ete tain vuálá 4-ihásijn párnáin, kiäin lâi torvopiergâs, tuše peeli mađhâšii selgi moonnâmsuundán.

– Selgi moonnâmsuundán mađhâšem auto monnjâpeeŋkâst lii puoh torvolumos muulsâiähtu párnážân. Párnáá uáivi lii lussâd já niske lii herkki. Máhđulii suoččâmist toh finnejeh puoh pyeremuu torjuu taggaar peeŋkâst, mast selgi lii moonnâmsuundán, Karvonen muštoot.

Vuálá 135 cm kukkosii párnáást ferttee leđe olmâ torvopeŋkkâ

Laavâ mield páárnáš ferttee kevttiđ olmâ torvopeeŋkâ autost maađhâšdijnis ton räi, ete sun lii 135 cm kukkosâš. Vuálá 3-ihásâš páárnáš ij uážu kuássin mađhâšiđ persovn-, pakkeet‑ tâi kyermiauto sáátust torvopiergâsttáá.

Jotolâhtorvo kuittâg avžut, ete páárnáš čokkáá torvopeeŋkâst 150 cm kukkoduv räi já selgi moonnâmsuundán ucemustáá ton räi, ete sun lii 4‑ihásâš.

Käldee:

Osa lapsista matkustaa autossa ilman minkäänlaista turvalaitetta (www.liikenneturva.fi)

Kove: Skica911 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ šoŋŋâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pasepeeivi pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...