Kielâ ličij, mut tom ij uážu kevttiđ

Aanaar kielâpiervâleh láá tääl varrim, já motomeh tävireh iä lah valdum fáárun. Persovnlávt mun murâštâm enâmustáá tom, et kiirjijd ij lah puáhtám tuálvuđ uđđâ sajan. Taat čuolmâ lii uáli jo styeres.

Ubâ Suomâst váidoo, et párnái já nuorâi luuhâmtáiđu ij lah meendugin áhtánâs. Meid tiäduttuvvoo tot, mon tehelâš lii párnáid já párnáigijn oovtâst luuhâm. Jis juurdâš čuolmâ ucceeblovokielâ iähtun, te talle taat čuolmâ lii vissásávt maaŋgâkiärdásâš, tastko kielâ ij kulluu siämmáá ennuv ko eenâblovokielâ. Kale anarâškielân-uv lii tárbu luuhâđ párnáid já párnáigijn, ij tast lah iäpádâskin.

Ko kielâpiervâltoimâ aalgij, mihheen ij lamaš luuhâmnáál anarâškielân. Já ko kirjij kuástidem lii tiivrâs já ko seervi naavcah láá kuhháá moonnâm piervâl haldâttuv juurâtmân, te ij lah lamaš tile kuástidškyettiđ párnáikiirjijd tađegin verd ko ličij lamaš tárbu. Kielâpiervâlpargeeh láá ivij mield jiejah jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân já lijmim sämikielâlii jurgâlus suomâkielâlii teevstâ oolâ. Návt láá šoddâm uđđâ kirjeh, maid siäsáh já párnááh láá oovtâst luuhâm. Taah lijmejum jurgâlusah iä lah kosten vuobdum, pic toh láá lamaš ovtâskâs pitáh tuše piervâl jieijâs kiävtun.

Taam čälidijnân mun čuážum kielâpiervâltáálust jurgâlusâi paaldâst já rekinistám, et kielâpiervâlist láá jurgâlum ohtsis suullân čyeti kirjed! Taathân lii jo ohtâ tievâ ilddeš. Motomijd kiirjijd mun lam jo muáddi peeivi ovdláhháá tuálvum jieččân pááikán já tuđhâdâm taid pyerebeht, nuuvt et toh kirjeh iä oinuu uđâskooveest. Toh kirjeh, maid lam jieš luuhâm čoođâ, láá kielâ tááhust šiev oornigist, nuuvt et smavvâ kielâtipšomáin taid finniiččij teddilemoornigân.

Museo lii tääl kiddiistum kielâpiervâlkiirjijn. Nuuvt mun-uv lam perustum tain. Mun lam ton uáivilist, et mij tarbâšep jotelávt Čyeti párnáikirjed -proojeekt anarâškielân. Mij kolgâp piäluštiđ täid piervâlij jieijâs jurgâlusâid já almostittiđ taid olmâ kirjen – taggaar kirjen, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš peesih ilodiđ šiev luhâmušâst. Mij suittep museistiđ kielâ esken talle ko puoh materiaal lii vistig mii jieččân kiävtust. Pargon šadda kavnâđ jurgâlusâid. Uási mun lam jo kavnâm-uv.

Kiisun ruttâdeijeid mii täälgis piäluštičij tággáár stuorrâ čuolmâ oovdâst? Porgâmmielâ mist ličij, ige áámmáttáiđugin mist innig vááilu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...