Kielâ ličij, mut tom ij uážu kevttiđ

Aanaar kielâpiervâleh láá tääl varrim, já motomeh tävireh iä lah valdum fáárun. Persovnlávt mun murâštâm enâmustáá tom, et kiirjijd ij lah puáhtám tuálvuđ uđđâ sajan. Taat čuolmâ lii uáli jo styeres.

Ubâ Suomâst váidoo, et párnái já nuorâi luuhâmtáiđu ij lah meendugin áhtánâs. Meid tiäduttuvvoo tot, mon tehelâš lii párnáid já párnáigijn oovtâst luuhâm. Jis juurdâš čuolmâ ucceeblovokielâ iähtun, te talle taat čuolmâ lii vissásávt maaŋgâkiärdásâš, tastko kielâ ij kulluu siämmáá ennuv ko eenâblovokielâ. Kale anarâškielân-uv lii tárbu luuhâđ párnáid já párnáigijn, ij tast lah iäpádâskin.

Ko kielâpiervâltoimâ aalgij, mihheen ij lamaš luuhâmnáál anarâškielân. Já ko kirjij kuástidem lii tiivrâs já ko seervi naavcah láá kuhháá moonnâm piervâl haldâttuv juurâtmân, te ij lah lamaš tile kuástidškyettiđ párnáikiirjijd tađegin verd ko ličij lamaš tárbu. Kielâpiervâlpargeeh láá ivij mield jiejah jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân já lijmim sämikielâlii jurgâlus suomâkielâlii teevstâ oolâ. Návt láá šoddâm uđđâ kirjeh, maid siäsáh já párnááh láá oovtâst luuhâm. Taah lijmejum jurgâlusah iä lah kosten vuobdum, pic toh láá lamaš ovtâskâs pitáh tuše piervâl jieijâs kiävtun.

Taam čälidijnân mun čuážum kielâpiervâltáálust jurgâlusâi paaldâst já rekinistám, et kielâpiervâlist láá jurgâlum ohtsis suullân čyeti kirjed! Taathân lii jo ohtâ tievâ ilddeš. Motomijd kiirjijd mun lam jo muáddi peeivi ovdláhháá tuálvum jieččân pááikán já tuđhâdâm taid pyerebeht, nuuvt et toh kirjeh iä oinuu uđâskooveest. Toh kirjeh, maid lam jieš luuhâm čoođâ, láá kielâ tááhust šiev oornigist, nuuvt et smavvâ kielâtipšomáin taid finniiččij teddilemoornigân.

Museo lii tääl kiddiistum kielâpiervâlkiirjijn. Nuuvt mun-uv lam perustum tain. Mun lam ton uáivilist, et mij tarbâšep jotelávt Čyeti párnáikirjed -proojeekt anarâškielân. Mij kolgâp piäluštiđ täid piervâlij jieijâs jurgâlusâid já almostittiđ taid olmâ kirjen – taggaar kirjen, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš peesih ilodiđ šiev luhâmušâst. Mij suittep museistiđ kielâ esken talle ko puoh materiaal lii vistig mii jieččân kiävtust. Pargon šadda kavnâđ jurgâlusâid. Uási mun lam jo kavnâm-uv.

Kiisun ruttâdeijeid mii täälgis piäluštičij tággáár stuorrâ čuolmâ oovdâst? Porgâmmielâ mist ličij, ige áámmáttáiđugin mist innig vááilu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi tyejimarkkâneh Anarist

Lii skammâmáánu čiččâd peivi, ko lehâstâm Saijoos uuvsâ Anarist. Lam jiešalnees monâmin kirjeráájun, mut huámášâm, et lam-uv puáttám kaskoo tyejimarkkânij. Muu kirjerájuäšši masa vájálduvá,...

Nubástus Anarâš­kielâ seervi 40‑ive juuhlán: Párnái juhle lii macât­tum, já ton saa­jeest lii uđđâ ohjelm

Anarâškielâ seervi váldujuhle tuálloo skammâmáánu 24. peeivi tijme 16.30–20. Vistig vuáváámist lâi, ete servi orniiččij párnái juhle ovdil puohâi váldujuhle. Äigitavlu­suujâi tiet párnái juhle lii...

Uđđâ Ydin-tábáh­tus­saje puáhtá Oulu ollâ­opât­tuv alde­láá kuáv­dáá

Oulu ollâopâttâh lii lekkâm Oulu kuávdážân uđđâ oppâm- já kuáhtámsaje, mon nommâ lii Ydin ’Vááimus’. Ton ulmen lii pyehtiđ ollâopâttuv, tiettuu, uáppeid já totkeid...

Sämitigge puávdee sämi­seervij jesâ­nijd kuldâ­liđ já savâs­tâllâđ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio pargo ovdán­mist

Sämitigge uárnee kyehti Teams-tilálâšvuođâ, main tot addel kejâstuv sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio proosees ovdánmist já puáttee muddoin. Ton lasseen tilálâšvuođâin lii ulmen kuullâđ seervij...

Sämitigge ráhtá­dâđâi virgá­láid ráđá­dâl­máid säm­milij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio toimâ­iävtut­tâsâin

Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toimâiävtuttâssáid lohtâseijee olesvuođâ vuossaargâ skammâmáánu nube peeivi. Čuákkim tuhhiittij Sämitige uáivilijd tagarijn aašijn, moh kiđđuv annojii vuosâsajasâžžân. Taah...