Kielâ ličij, mut tom ij uážu kevttiđ

Aanaar kielâpiervâleh láá tääl varrim, já motomeh tävireh iä lah valdum fáárun. Persovnlávt mun murâštâm enâmustáá tom, et kiirjijd ij lah puáhtám tuálvuđ uđđâ sajan. Taat čuolmâ lii uáli jo styeres.

Ubâ Suomâst váidoo, et párnái já nuorâi luuhâmtáiđu ij lah meendugin áhtánâs. Meid tiäduttuvvoo tot, mon tehelâš lii párnáid já párnáigijn oovtâst luuhâm. Jis juurdâš čuolmâ ucceeblovokielâ iähtun, te talle taat čuolmâ lii vissásávt maaŋgâkiärdásâš, tastko kielâ ij kulluu siämmáá ennuv ko eenâblovokielâ. Kale anarâškielân-uv lii tárbu luuhâđ párnáid já párnáigijn, ij tast lah iäpádâskin.

Ko kielâpiervâltoimâ aalgij, mihheen ij lamaš luuhâmnáál anarâškielân. Já ko kirjij kuástidem lii tiivrâs já ko seervi naavcah láá kuhháá moonnâm piervâl haldâttuv juurâtmân, te ij lah lamaš tile kuástidškyettiđ párnáikiirjijd tađegin verd ko ličij lamaš tárbu. Kielâpiervâlpargeeh láá ivij mield jiejah jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân já lijmim sämikielâlii jurgâlus suomâkielâlii teevstâ oolâ. Návt láá šoddâm uđđâ kirjeh, maid siäsáh já párnááh láá oovtâst luuhâm. Taah lijmejum jurgâlusah iä lah kosten vuobdum, pic toh láá lamaš ovtâskâs pitáh tuše piervâl jieijâs kiävtun.

Taam čälidijnân mun čuážum kielâpiervâltáálust jurgâlusâi paaldâst já rekinistám, et kielâpiervâlist láá jurgâlum ohtsis suullân čyeti kirjed! Taathân lii jo ohtâ tievâ ilddeš. Motomijd kiirjijd mun lam jo muáddi peeivi ovdláhháá tuálvum jieččân pááikán já tuđhâdâm taid pyerebeht, nuuvt et toh kirjeh iä oinuu uđâskooveest. Toh kirjeh, maid lam jieš luuhâm čoođâ, láá kielâ tááhust šiev oornigist, nuuvt et smavvâ kielâtipšomáin taid finniiččij teddilemoornigân.

Museo lii tääl kiddiistum kielâpiervâlkiirjijn. Nuuvt mun-uv lam perustum tain. Mun lam ton uáivilist, et mij tarbâšep jotelávt Čyeti párnáikirjed -proojeekt anarâškielân. Mij kolgâp piäluštiđ täid piervâlij jieijâs jurgâlusâid já almostittiđ taid olmâ kirjen – taggaar kirjen, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš peesih ilodiđ šiev luhâmušâst. Mij suittep museistiđ kielâ esken talle ko puoh materiaal lii vistig mii jieččân kiävtust. Pargon šadda kavnâđ jurgâlusâid. Uási mun lam jo kavnâm-uv.

Kiisun ruttâdeijeid mii täälgis piäluštičij tággáár stuorrâ čuolmâ oovdâst? Porgâmmielâ mist ličij, ige áámmáttáiđugin mist innig vááilu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...