Koŋklaav uđđâ paavi valjiimân álgá vyesimáánu 7. peeivi

Vatikaan lii meridâm algâttiđ uđđâ paavi valjimproosees vyesimáánu 7. peeivi. Taat peivimeeri meridui vuossaargâ cuáŋuimáánu 28. peeivi sierrejum kardinaalčuákkimist Vatikaanist. Tuše kardinaaleh, kiäh iä lam vala tiävdám 80 ihheed paavi jäämmimpeeivi, uážžuh jienâstiđ koŋklaavist. Tágáreh kardinaaleh láá tääl majemui tiäđui mield 135. Ij lah vala čielgâs, uásálisteh-uv puohah sist koŋklaavân. Kardinaaleh puátih maailm puoh kuávluin.

Peeivi ovdil koŋklaav älgim kardinaaleh kiäsádeteh Vatikaan kyessiviistán Casa Santa Martan. Ton puudâ rääjist sij láá sierrejum eres maailmist, amas olgomaailm pyehtiđ vaiguttiđ sii valjiimáid.

Vuosmuu jienâstem maŋa, mii tábáhtuvá koŋklaav vuosmuu eehid, kardinaaleh jienâsteh jyehi iiđeed já ehidispeeivi kuohtii Sikstus kappelist. Paavi valjiimân tarbâšuvvoo kyevti kuálmádâs eenâbloho puoh jienâin. Majemuu keerdi jienâstem piištij kyehti peeivi tassaažân ko uđđâ paavi lâi väljejum.

Sikstus kappelist láá kyehti uuvnâ. Nubbeest puáldojeh jienâstemliipuh jyehi jienâstem maŋa, já nuubán lasettuvvoo čapis teikâ vielgis ivne. Čapis suovâ almoot, et uđđâ paavi ij lah vala väljejum. Vielgis čuovâ vist lii ton merkkâ, et Paavi Franciscusân lii väljejum maajeeldpuáttee. Suovâmeerhah vuárdojeh piäiválávt suullân koskâpeeivi ääigi já ehidist tijme 19.

Paavi Franciscus jaamij okko tassaaš 88-ihásâžžân. Sun lii hävdidum Santa Maria Maggiore -basilikan Roomast.

Käldee:

– Conclaaf om nieuwe paus te kiezen begint 7 mei (nos.nl)

Kove: Jean-Pol GRANDMONT (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ šoŋŋâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pasepeeivi pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...