Algâaalmugij suolluuh vyebdimnáál Chilest

Paijeel peeli Chile puoh suolluin láá priivaatlávt omâstum.

Aainâs-uv nelji suolluu láá vyebdimnáál Chiloé suáluikuávlust chilelii Patagoniast. Suolluuh láá ärbivuáválávt kuullâm páiháláid algâaalmugáid, já toi luándu lii vala-uv kuoskâmettum. Majemui iheluuvij ääigi luándu kávpálâžžân toohâm lii lamaš stuorrâ čuolmâ máddáápiäláá páálu peln. Taggaar prosesist algâaalmugij vuoigâdvuođah já sii koskâvuotâ luándun já enâmân iä jurgin valduu huámmášumán. Návt lii keevvâm meiddei Chiloé suáluikuávlust ässee mapuche-huillicheid.

Ovtâstumstaatâliih, brittiliih já chileliih nettisiijđoh (el. Sotheby’s) máinuh Chiloé suáluikuávlu suolluid tuođâlâžžân paradiisin, kost nahareh šaddeh tuottân. Máhđuliih uásteeh láá miljardööreh, kiäh halijdeh jieijâs suolluu, já mađhâšemsyergi irâttâsah, moh huksiiččii luksushotellijd. Meiddei luosâráhtulâšvuotâ lii kiddiistum suolluin, tastko toi čaasijn iälusteh uáli jo ennuv luosah.

Chiloé suáluikuávlust láá ohtsis paijeel 40 suollud. Tääl vyebdimnáál leijee suolluuh láá Guafo, Lacao, Imelev já San Pedro, mut eres-uv suolluid vuárdá siämmáš kolgâmuš: toh vuábdojeh enâmustáá fällei.

Nettiaavis El Desconcierto, mon ulmen lii piäluštiđ demokratia já suojâliđ luándu, lii tutkâm suollui vyebdim Chilest. Aavis mield Chile 43 471 suollust staatâ oomâst tuše 19 471 suollud. Tot lii suulân 45 %. Tile lii čuuvtij viärráb Los Lagos kuávlust, mii lii ohtâ 15 haaldâtlii kuávlust Chilest já moos kulá Chiloé suáluikuávlu. Tobbeen láá 1 769 suollud, mut tain staatâ oomâst tuše 69 suollud ađai ucceeb ko 4 %.

Käldee:

Cile, in vendita le isole dei popoli indigeni (www.osservatoriodiritti.it)

Kove: grebmot (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...