Paijeel peeli Chile puoh suolluin láá priivaatlávt omâstum.
Aainâs-uv nelji suolluu láá vyebdimnáál Chiloé suáluikuávlust chilelii Patagoniast. Suolluuh láá ärbivuáválávt kuullâm páiháláid algâaalmugáid, já toi luándu lii vala-uv kuoskâmettum. Majemui iheluuvij ääigi luándu kávpálâžžân toohâm lii lamaš stuorrâ čuolmâ máddáápiäláá páálu peln. Taggaar prosesist algâaalmugij vuoigâdvuođah já sii koskâvuotâ luándun já enâmân iä jurgin valduu huámmášumán. Návt lii keevvâm meiddei Chiloé suáluikuávlust ässee mapuche-huillicheid.
Ovtâstumstaatâliih, brittiliih já chileliih nettisiijđoh (el. Sotheby’s) máinuh Chiloé suáluikuávlu suolluid tuođâlâžžân paradiisin, kost nahareh šaddeh tuottân. Máhđuliih uásteeh láá miljardööreh, kiäh halijdeh jieijâs suolluu, já mađhâšemsyergi irâttâsah, moh huksiiččii luksushotellijd. Meiddei luosâráhtulâšvuotâ lii kiddiistum suolluin, tastko toi čaasijn iälusteh uáli jo ennuv luosah.
Chiloé suáluikuávlust láá ohtsis paijeel 40 suollud. Tääl vyebdimnáál leijee suolluuh láá Guafo, Lacao, Imelev já San Pedro, mut eres-uv suolluid vuárdá siämmáš kolgâmuš: toh vuábdojeh enâmustáá fällei.
Nettiaavis El Desconcierto, mon ulmen lii piäluštiđ demokratia já suojâliđ luándu, lii tutkâm suollui vyebdim Chilest. Aavis mield Chile 43 471 suollust staatâ oomâst tuše 19 471 suollud. Tot lii suulân 45 %. Tile lii čuuvtij viärráb Los Lagos kuávlust, mii lii ohtâ 15 haaldâtlii kuávlust Chilest já moos kulá Chiloé suáluikuávlu. Tobbeen láá 1 769 suollud, mut tain staatâ oomâst tuše 69 suollud ađai ucceeb ko 4 %.
Käldee:
– Cile, in vendita le isole dei popoli indigeni (www.osservatoriodiritti.it)
Kove: grebmot (Pixabay)