[Oomeenláty reeseept vuoluubeln]
Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum máttááttâllâđ olssân uđđâ mentaallii myenster purrâmuššáin.
Motomin čoolijn tobdoo kiljoo NELGI, ige talle pyevti fijnottâlmáin sárnudiđ ”puurrâmmielâst”. Korrâ neelgi tobdoost čuávji addel čielgâ nelgisignaalijd. Talle čuávjist lii kuárus tobdo já čuálih šnjorijdeh. Tot tobdo piäjá ulmuu uuccâđ maidnii njálmásis. Talle purrâmuš uuccâm lii signaal roopâ energiatáárbust.
Puurrâmmielân lohtâseh kuittâg eres‑uv ääših. Olmâ neelgi lasseen mist láá ohtsis kuttâ eres neelgi, moh láá tiäđuliih puurrâmmielah.
Tiäđulâš purâdem
Tevanlinna kirje mield ličij pyeri purâdiđ tiäđulávt. Tiäđulii puurâdmist huámášume mana jieijâs porgâmáid jo ovdil purâdem. Talle lii pyeri tarkkuustâllâđ fáállun leijee muulsâiävtuid, kiddiđ huámášume mielâhaaluid já toohâđ tiäđulii valjim talle ko čuákkee purrâmuš taldrik oolâ. Tastoo ferttee kuldâliđ pyereest roopâs: maid tot haalijd puurrâđ já mon stuorrâ purrâmušmere tot eidu talle taarbâš? Kogobeht nelgi tobdoo já magareh tubdâmušah toos lohtâseh? Lii‑uv čuávji kuáros vâi peelijn tievâ vâi jo suullân tievâ? Purâdeijee kolgâččij irâttiđ puurrâđ jyehi njälmipitá tiäđulávt já tubdâđ, et jyehi pittá lii ereslágán ko ovdebâš. Já jyehi pittá kolgâččij pyehtiđ ilo purâdem ääigi ige orroođ ráŋgáštâssân.
Muu mielâst tiäđulâš purâdem álgá jo čuuvtij tolebiššáá: jo pääihist puáhtá vuávááškyettiđ purrâmuš. Lii meendu mannjeed smiettâđ tiäđulávt talle ko čuálih párguh. Talle olmooš vissásávtkin ij juurdâš tiervâslávt pic tuámá vuosmuu sajan, kost jo njálmásis maidniigin finnee. Tiäđulâš valjim lii tiäđust-uv tot‑uv. Já must lii ohtâ ustev, kote ovdâmerkkân väljee čuákkimsoojijd mánuppaje kiäčán tagarij čolmijgijn, et tast aldasijn vissásávt lii šiev purrâmuš fáállun.
Talle ko čokkáán piävdán, lii eres tile. Kirje rävvee purâdeijee kuldâliđ čuávjis já selâidis purâdem ääigi já árvuštâllâđ, kuás sun lii puurrâm tuárvi. Purâdem maŋa kirje ávžoo árvuštâllâđ, lâi‑uv taldrikân väljejum purrâmušmeeri hiäivulâš vâi lâi‑uv purrâmuš máhđulávt meendu ennuv teikâ meendu uccáá. Purâdem maŋa kolgâččij pääcciđ mudágis tobdo – taggaar, et ij liččii tárbu poggáđ maŋgâ tiijme ige lehâstiđ jieŋâskääpi uuvsâ uđđâsist.
Mut liijká motomin roopâ adelem tobdo kallaanmist fillee! Lam finnim täst váruttâs hárjánâm ulmuin. Taat lâi talle ko mun smäkkejim kuškâdum komovuotâpurrâmuš, mast čääci lii valdum meddâl. Finnejim šiev ravvuu: Puurâ hitásávt já suoskâ kuhebiššáá ko táválávt! Já jooskâ purâmist talle ko lah jieijâd mielâst peelijd kalanâm tondiet ko evvis puttân val čuávjist-uv. Tot ij tábáhtuu aaibâs tállân. Näävt tuođâi keevâi-uv, já lijjim kijttevâš ravvuin. Mudoi liččim puurrâm meendu ennuv já kaattâm. Taat hitásávt purâdem já tuše peelijd kalas puurrâm lii muu mielâst pyeri raavâ mudoi-uv. Nelgisignaal vuoiŋâšijn láppoo ain hitásubbooht ko tiätu tast, et uđđâ energia lii puáttám já et čuávji lii vuod tuárvi tievâ.
Mun lam máttááttum kuáivustiđ taldrik oolâ purrâmuš taggaar mere, maid jurdám, et vajam puurrâđ. Ain puáhtá väldiđ lase. Taat lii lamaš šiev raavâ ton uáinust, et purrâmuš ij pääsi taldrik oolâ ige häskiduu. Mut jiem lam kuássin jurdâččâm ääši ton uáinust, et toin naalijn mun purâččim mudágis mere. Tääl te ferttiim molsođ jurdâččemvyevi.
Tiervâsvuođâ uáinust lam meid irâttâm kevttiđ nuuvt kočodum taldrikmyenster, adai peeli taldrikist tiävá ruonâsijn, niäljádâs mottoom čiđđâhydraatist já nubbe niäljádâs proteiinist adai piärgust, kyeleest, kääneest teikâ moonijn. Juhâmuššân iiskâm ain eenâb valjiđ čääsi, mii ij lah nuuvtkin älkkee. Luhhoost čäcilaasân‑uv puáhtá kočâttiđ veik appelsinpitá, te talle šadda smakkâčääci, mon lii häävskib juuhâđ ko päljis čääsi.
Muu ákkurohheest lâi meid šiev raavâ purâdem iähtun. Ko kiinii koijâdij sust, et puurâi-uv sun kalas, te sun laavij västidiđ, et ijhân olmooš kolg puurrâđgin nuuvt ennuv, et kallaan. Taam suu ravvuu mun irâttâm meid mušteđ.
Ááicuh fáárun puurrâmmielâ miäruštâlmân
Maid muu mielâst ranskaliih mättih pyereest lii áicuigijn purâdem. Talle olmooš kiddee huámášume purrâmuš iivnán, ton ráhtusân taldrik alne, haajân já meid toobdon, magarin te purrâmuš oro njäälmist. Siämmást purâdeijee kulá jienâid purâdem ääigi já uáppá kuldâliđ purrâmuš vaikuttâs jieijâs roopân já mielân. Tiäđulâš purâdem iššeed huámášiđ tom, mondiet olmooš ocá maidnii njálmásis teikâ mondiet sun viälttá tiätu purrâmušâid. Taah tááiđuh iä iištâ aainâskin munjin hirmâd pyereest, mut amahân te hárjánmáin puáhtá šoddâđ tiäđulâžžân purâdeijen.
Tiäđuliih puurrâmmielah
Čalme puurrâmmielâ
Ohtâ tiäđulâš puurrâmmielâ lii čalme puurrâmmielâ. Ovdâmerkkân kákku sáttá leđe čaalman muččâd já hervâttum, já puoh muččâdvuođâstis tot puávdee smakkiđ. Taat lii meid máinusij vuáđujuurdâ: pieijâđ ulmuu šnukkáristiđ, ko suu njune oovdân tiälláá mottoom nuuvt njaalgâ tiiŋgâ, et tom ij pyevti vuástálistiđ. Čalme puurrâmmielâsignaaleh hurgetteh ulmuu luándulii nelgisignaal lappâd, já nuuvt te olmooš porá kááhu, váldá val lase‑uv.
Čalme puurrâmmielâ puáhtá kirje mield piemmâđ meid toin naalijn, et kiäččá kááhui puurrâm saajeest maidnii muččâdijd. Ovdâmerkkân mučis kove iššeed siämmáá ennuv čalme niälgán. Ton paaldân puáhtá väldiđ val vuoiŋâmhárjuttâs, já nuuvt te ovdil ko olmooš ubâ huámmáškin, čalme nelgi lii jo lappum.
Mun kiddejim vuosmuu tove huámášume čalme puurrâmmielân talle ko vazzim valmâš káhui lappâd käävpist. Jiemhân mun taid tarbâšâm pic ettim peri vyebdei, et tääl te puátá čaalman nelgi ko taid fiijnâ kahhuid kiäččá. Toh iä tiäđustkin vitriinist kolmâsin maiden njaalgâ haajâid levâttâm pirrâsân. Luhostuvvim jurdâččiđ olssân mentaallii piäluštempálgá. Smiettim káhui sajan njaalgâ purrâmušâid vyerdimin oholoopâ. Lijjim meridâm liäibuđ jieš. Uássin smiettim nuuvt-uv, et kahhuuh lijjii viehâ tivrâseh. Mun jiem jieš lah nuuvtkin visuaallâš olmooš, nuuvt et pastam pyereest eelliđ paldâluvâi čalme puurrâmmieláin.
Njune puurrâmmielâ
Must lii herkis njune. Adai njune puurrâmmielâ lii munjin olmâ neelgi maŋa puoh tehelumos signaal uuccâđ purrâmuš. Taat puurrâmmielâ koccáá majemustáá toos ko njunán porgeest njaalgâ purrâmušhaajâ. Taam čälidijn uuvnâst lii possuumin ranskalâš oomeenlátty. Jis mun kiävtám puurrâmmielâanalyys, te eidu tääl mun aaicâm, et muu čuávji lii tutâvâš, tastko lam finnim iiđeedpitá. Adai muu roopâst ij kolgâččii leđe akuutlâš energiatárbu. Mut liijká, ko mun vuoiŋâm já apsam uuvnâst porgesteijee haajâ, kiäsám ááimu visesvuođâ tiet val pehtilubbooht njuneraigijdân mield siisâ, vâi pyerebeht apsaččim possuumin leijee lááty. Hmm… Njám njám… Tuođâi šadda njune nelgi, já vaikuttâs lii munjin pehtilub ko čalme nelgi kákkukäävpist.
Talle ko määlist teikâ liäibu jieš, te finnee stuorrâ plussan val ilo olssis njune puurrâmmielâst. Taas mun lijkkuum. Talle puáhtá jurduidiskuin sirduđ tohokulij, et forgâ tien oomeenláátyst finnee pitá. Jiešalnees ko apsa njaalgâ haajâ kievkkânist, taha mielâ smakkiđ kááhu tállân palij, máhđulávt väldiđ váhá stuárráb-uv pitá ko jo lii jieš liäibum kááhu. Já maid te arvâliđ tom psykolog ravvuin, kote ávžoo suvnâččiđ mottoom eres njaalgâ haajâ njune puurrâmmielâ piemmâmân? Veik hajâčääsi? Mun jiem lah suin siämmáá uáivilist. Muu mielâst šiev purrâmušhaajah kuleh elimân já ilosmitteh ulmuu aargâ.
Siämmást mun uáinám, et oomeenlátty lii possum mudágin já vááldám tom uuvnâst čuáskuđ. Tast puátá tuođâi njaalgâ haajâ kievkkânân.
Utkepurâdem
Kuálmád tiäđulâš puurrâmmielâ lii utke. Talle olmooš tuáppee ovdâmerkkân keeksi njálmásis käähvi juvâdijnis teikâ máttát jieijâs toos, et koskâpeeivi ääigi lii purâdemäigi. Utken puáhtá leđe meid puurrâđ taldrik kuárosin teikâ purâdiđ oovtâst iärásijgijn juuhlijn, veik eidu talle ij liččiigin nuuvt puurrâmmielâ. Utkepurâdem ij lah hyenes äšši, jis tom olssis šievnáál rävvee. Näävt mun arvâlâm ko kuádám oomeenlááty piävdán. Lii hirmâd suotâs jyehiđ iärásijgijn tom, mii jieijâs mielâst lii eromâš njäälgis.
Veik mielâ esken toovâi puurrâđ oomeenlááty tállân, te muu iššeen poođij juurdâ utkepuurâdmist: látty šiäštoo tassaažân ko puátih kyesih. Lii mučis utke jurdâččiđ kuosijd já faallâđ sijjân monnii njaalgâ njälmipitá kahvijn já teejáin. Jurdâččim jieččân kuosijd jo talle ko pordim amnâsijd kievkkânpeevdi oolâ: jáávuh, mielkki, váhá sukkâreh, vaniljasukkârsekkâ, kyehti mane já kyehti oomeen. Adai purrâmuš haajân puáhtá tiäđust-uv jieš rahttâttâđ. Tot ij puáđi olâttâssân ko jieš lii liäibumin.
Njäälmi puurrâmmielâ
Niäljád tiäđulâš puurrâmmielâ lii njäälmi puurrâmmielâ. Njälmi lii mielâstum njaalgâ purrâmušân, já eellim stuorrâ ilo lii njaalgâ purrâmuš. Njäälmi puurrâmmielâ puáhtá piemmuđ kyevtináál: jo‑uv puurrâđ ennuv, vâi uážžu máávu njálmásis kuhheeb ááigán, teikâ puurrâđ ucceeb mere já navdâšiđ jyehi pittáást kuhebiššáá. Jis kalga kocceeđ tiädus, te talle maajeeb raavâ lii eromâš pyeri. Mudoigin lijgepuurrâm ij lah kiässán tiervâslâš.
Mun ááigum čuopâstistiđ olssân láátyst eidu hiäivulii pitá, puurrâđ tom hitásávt já navdâšiđ. Mut pittá tiäđust-uv meid nohá. Njälmi vuárdáččij ain eenâb. Tothân kal ain porá, jis toos peri fáálá purrâmuš.
Mielâ puurrâmmielâ
Viiđâd tiäđulâš puurrâmmielâ lii mielâ puurrâmmielâ. Mielâ juurdâš purrâmušâst tiätunáál já stivree uáli korrâsávt tom, maid jo olmooš njálmásis piäjá. Tot vuáđuduvá munejurduid: kolgâččij puurrâđ ennuv protein, kalga puurrâđ muorjijd. Kalga tuom, ferttee taam. Távjá taan puurrâmmielân vaikutteh jurduuh šiev já hyenes purrâmušâin já listoh tast, maid kolgâččij teikâ ij uážuččii puurrâđ. Taam kriitikko ij taarbâš josijduttiđ, mut tom puáhtá – já kalga‑uv – hárjuttiđ já ravviđ. Meendu korrâ uáivileh taheh puurâdmist ahevis tábáhtus. Tiätu rajij siste puáhtá leđe hävski purâdiđ.
Mielâ puáhtá muštottiđ ovdâmerkkân tast, et limsa ličij njäälgis lieggâ peeivi já et eidu talle kolgâččij juuhâđ eenâb. Siämmáá ääigi mielâ puáhtá muštottiđ tast-uv, et limsa ij lah nuuvtkin tiervâslâš já et ličij pyeri väldiđ veik čäcilaasâ. Mielâ siste áásá korrâ kriitikko, mii árvuštâl, maid mij lep porgâm ”puástud” já mii puávtáččij moonnâđ pyerebeht.
Mielâ puáhtá lieggâsávt stivriđ ovdâmerkkân toin naalijn, et smiättá ubâlâšvuođâid. Mii ličij tiervâslâš já siämmást meid njäälgis?
Mun jiem pyevti puurrâđ laktoos hirmâd ennuv. Já mun liijká lijkkuuččim smakkiđ tyelli tälli eres‑uv lahcâjieŋâid ko taid muáddi fáállun leijee soortâ. Taas puáhtá smiettâđ olssis puorijd metodijd. Mun laaviim jo-uv vuáváđ toin naalijn, et vááldám laktoos siskeldeijee lahcâjieŋâ pajalâssân já vááldám tom eidu tommit, et piäsá pyereest smakkiđ. Nubbe konstâ lii valmâštiđ jieš lahcâjieŋâ. Tot ij lah ollágin väädis, já talle pyereest tiätá tom, mii tien lahcâjieŋâst lii. Mun oskom, et näävt maaŋgah iäráseh-uv ferttejeh porgâđ, kiäin lii mottoom purrâmušraijiittâs.
Kriitikko puáhtá ravviđ mielâ puurrâmmielâ meid toin naalijn, et jis lii tárbu mutteđ maidnii jieijâs purâdemvuovijn, te ij iirâtkin mutteđ love äššid ohtân. Tot ij puáđi luhostuđ. Pic olmooš ferttee mutteđ oovtâ vyevi häävild já esken talle ko tot tuáimá pyereest, te muteškyettiđ čuávuváágis.
Vááimu puurrâmmielâ
Kuuđâd tiäđulâš puurrâmmielâ, vááimu puurrâmmielâ, lohtâs tobdoid. Tot ocá lohđuttâspurrâmuš já aaibâš taggaar purrâmuš, moos lohtâseh šiev muštoh. Talle olmooš ij nuuvtkin juurdâš purrâmuš máávu mut tobdo, mii puátá tiätu purrâmuš peht mielân.
Jis taam juurdâš negatiivlávt, te lii máhđulâš smiettâđ, porá-uv olmooš talle ko sun lii sorolâš teikâ ohtuu. Talle purrâmuš ij iššeed, pic talhâsin lii ovdâmerkkân rähis usteváin sárnudem, párnáigijn sierâdem, olgopargoh teikâ muusik kuldâlem.
Vááimu puurrâmmielâ ij lah hyenes äšši! Mun lijkkuum ennuv teejân. Já ain talle ko juuvâm tiätu tejâsoortâ, laaviim jurdâččiđ tiätu ulmuid, kiäin tiäđám, et sij‑uv lijkkojeh eidu siämmáá teejân.
Mun lijkkuum liäibuđ puohlágánijd oomeenkááhuid. Tađe várás must lii kirje-uv, mii lii tievâ puohlágánijn oomeenkákkureseptijn. Taan tove lam liäibum oomeenlááty, mii lii älkkee já mon vaalmâštmân ij moonâ kuhháá. Já mun tiäđám, et eidu taat látty lii kuosij jiellâh. Nuuvt et mondietpa jiem liäibuččii eidu tom sijjân? Jis halijdah, iiskâ tun‑uv! Juurdâš váimoin tiem ulmuu, kiäs tun liäibumâd faalah. Puávtáh pieijâđ oovtâ jurduu meid taan blogin, mast reeseept lii. Teikâ liäibuh jieijâd reeseept mield.
Tánávt šadda muu liäibum jiellâh, oomeenlátty:
Amnâseh
- 80 grammad nisujáávuh
- 30 grammad sukkâreh
- Ohtâ seehâš vaniljasukkâreh
- Ucánjáhháá säältih
- Kyehti mane
- 200 millilitterid mielkki
- 250 grammad omeneh (kyehti ij-nuuvt-hirmâd-stuorrâ oomeen)
- Ucánjáhháá vuojâ.
Liäibumravvuuh
- Lieggii uuvnâ 180 ciäkán.
- Siävut koške amnâsijd já moonijd. Lasseet kuuloold siävuttâsân mielhi toin naalijn, et šadda täsivis täigi.
- Poosâ omenijd já čuopâ tain kuáđi meddâl. Caavâ omenijd asetteemmin.
- Vääldi piirakvuormâ. Mun jieš kiävtám taggaar vuormâ, moos täigi ij tarvan.
- Leškist tääigist pele vuormân. Parde pele omenijn tääigi oolâ. Leškist tastoo loppâtääigi-uv vuormân. Parde loopâid omenijd tääigi oolâ.
- Čuopâ tastoo vuojâčalmaid lááty oolâ.
- Pase oomeenlááty uuvnâst 180 ceehist 30–35 minuttid.
Hárjuttâl tiäđulii purâdem
Puávtáh hárjuttâllâđ muin oovtâst tiäđulii puurrâmmielâ tubdâm. Tast šadda mielâkiddiivâš já hävskis mätki máávui já ulmuu siskáldâs jurdui maailmân. Purrâmuš oovdân kalga jyehi tááhust orostiđ já navdâšiđ tast. Purâdem lii čuuvtij eenâb ko roopâ energiatáárbu tevdim. Jiem avžut jotelis purâdem já jotelávt meddâl peevdist njuškim, pic šiev purâdemráávhu suovvâm olssis. Mielâstân kulâččim, maht tun luhostuvvih teikâ ááiguh luhostuđ.
Pyeri já váimulâš puurrâmlusto tunjin!
Artikkâlkove: Marja-Liisa Olthuis