Tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmkomissio lii finnim pargoos moolân, mast halijdâm tuáivuttiđ luho. Tot lii lamaš stuorrâ pargo: 700 sijđod luhâmuš – jieškođe-uv ulmuu tuotâvuotâ suu jieijâs jienáin. Tääl ko puátuseh láá eidu puáttám, ááigum jieš-uv toid pyerebeht vuáijuđ.
Muu kejâstâh ooroost avžuuttâsân selvâttiđ puoh sämikielâ(i) sárnoi mere ubâ enâmân kyeskee tutkâmuššáin. Lam täst ennuv sárnum jieččân uáppeigijn kielâiäláskittemkuursâi ääigi já iällám taam jieš-uv tuottân kielâiäláskittemohjelmij jotonpiejâmist. Mun lam huolâst tággáár jurdust. Taan čallust iiskâm selvâttiđ, mondiet mun uáinám ääši tego uáinám.
Kielâ sárnoomeeri muštâl ain maidnii kielâ uhkevuálásâšvuođâ tääsist. Adai jis láá uccáá sárnooh, te tađe uhkevuálásub lii kielâ. Taatkin kriiteer ij lah aaibâs ohtâkiärdán. Meid miljovnij sárnoi kielah sättih leđe uhkevuálásiih, adai kielâ uhkevuálásâšvuotân vaigutteh maaŋgah eres-uv ääših ko tuše sárnoomeeri.
Kielâsárnoi rekinistem addel puástukove tast, et tääl te lii koččâmuš korrâ kielâiäláskittemhaavâst ko tiätá sárnoi mere. Näävt ij kuittâg lah. Kielâiäláskittem uáinust sárnoi absoluuttisii mere ij mahten pyevti – ige taarbâškin – selvâttiđ. Koččâmuš lii meid tast, kii te onnuuččij kielâsárnon já magarij kriteerijgijn. Ulmuu kielâmáttu lii uáli jo subjektiivlâš äšši.
Jis kielâmáátust haalijd finniđ lyetittettee kove, te vuosmužžân mittomeerrin lii ulmuu jieijâs sääni jieijâs kielâtááiđust. Táválávt kale olmooš jieš máttá čielgiđ viehâ muudon tom, mast sun lii pyeri já magarij sojij sust láá kielâliih háástuh. Kielâtááiđun vaigutteh sárnumtáiđu, sänirááju, kielâpiirâs, kielâlâs toorjâ já kielâškovliimeh. Čäällimmáttu sämisiärvusist ij laavii leđe nuuvtkin nanos, tastko iä lah lamaš nuuvt ennuv čäällimareenahkin, já luhâmuš lii mudoi-uv fáállun uáli uccáá, iäge sämmiliih lah nuuvt kuhháá vala jottáám škoovlâid sämikielân. Tastoo annoo mottoomlágán mittár taan persovnlii kove nonniimân. Kielâtááiđu taasijd puáhtá pyereest mittediđ ovdâmerkkân eurooplii čujosraami peht (CEFR), mast láá kyehti algâtääsi, vuáđutääsi já vala kyehti aaleeb tääsi čepis kielâkevtteid. Tágáreh testaameh mäksih uásálistei muáddičyet eurod per testâ – sárnuhánnáágin toi rähtimist já iskosij täärhistmist. Kalga leđe čielgâ uáinu toos, mondiet kielâmáátu kalga vuáđulávt selvâttiđ.
Kielâmáttu ij lah mihheen stäđis tiilijd. Kielâlii identiteet šoddâm já ton paijeentoollâm já nonnim lii ubâ eellimave pištee proojeekt. Toos olmooš puáhtá jieijâs valjiimijgijn vaiguttiđ. Olmooš läävee prinsiplávt huksiđ olssis mudágis kielâmáátu toin naalijn, et sun piergee tuárvi pyereest piäiválii elimist. Teikâ sun puáhtá meid valjiđ sämikielâttes eellim já eelliđ toin naalijn olssis hiäivulii eellim. Kielâmáttu lii taggaar äšši, mast já mon tääsist olmooš loopâloopâst jieš meerrid – siämmáánáál ko tast-uv, selvâttuvvoo-uv suu kielâmáttu vâi ij.
Jis lii tárbu huksiđ kielâiäláskittemohjelmijd, te lii čuuvtij tehelub tiettiđ tom, kiäh ulmuuh áppádeh tast išediđ, ko tiettiđ, kalle sárnod kielâst láá. Tehelâš tiätu kielâsárnoi mere tááhust lii kale ahekavre, mii suullân čáittá, kogobeht kielâttumeh vuáttojeh kielâsiärvusist, adai mon saje kolgâččij iäláskittemtoimâigijn eromâš pyereest nonniđ. Mun jieš lam rekinistám mottoom muudon anarâškielâ sárnoomeerijd ovdil tievâsmittemškovliittâs 2009–2010. Taan rekinistem kieŋâlub ulmen lâi sárnoomere stäđisin finnim adai ton visásmittem, et sárnoomeeri ij innig kiäppániččii. Talle lâi jo pyereest tiäđust koskâmuu suhâpuolvâ lappum, mut stuárráb hástun lâi tot, magarij vuovijgijn nuorâ suhâpuolvâ finniiččij nanosubbon já mon ennuv ton oovdân koolgâi ucemustáá porgâđ tagarij navcâigijn, moh talle lijjii aanoost. Tehelâš lii tiettiđ, maht kielâ sirdoo suhâpuolvâst nuubán, mut vala mávsulub lii tiätu tast, mon ennuv tarbâšuvvojeh lase sárnooh stäđis kielâsuhâpuolvâ várás. Taam puáhtá rekinistiđ almolii tääsist. Toh ulmuuh, kiäh tobdeh jieijâs kielâ já kielâpirrâs, tobdeh meid kielâsárnoid sierâ suhâpuolvâin. Já meid nubij kejij: kiäh iä sáárnu kielâ, sij iä sierâ rekinistmáingin kavnuu.
Sárnoomeereest finnee lyetittettee tiäđu motomijn puorijn käldein. Anarâškielâst mij tiettip, kalle pärnid kielâpiervâleh láá šoddâdâm tooimâs ääigi já kalle pärnid láá jottáám anarâškielâlii škoovlâ. Meid káidusmáttááttâs lii puáhtám motomijd uáppeid sämikuávlu ulguubeln. Tastoo mij tiettip taid kielâsárnoid, kiäh toimii koskâmuu kielâsuhâpuolvâst ovdil tievâsmittemškovliittâs 2009–2010. Tastoo mij tubdâp ulmuid, kiäh láá uásálistám anarâškielâ uáppoid tievâsmittemškovliittâsâst já ton maŋa Säämi máttááttâskuávdáá škovliiittâsân já luuhâm anarâškielâ Giellagas-instituutist. Fáárust láá sehe sämmiliih et eres tuáváážân kullee ulmuuh. Mij tubdâp meid jieččân kielâsiärvus vuorâsijd. Tađe váddásub prosesist ij loopâloopâst lah saahâ.
Stuárráábeh kielâiäláskittemtooimah väätih jieškote-uvlágán äššitubdâmuš. Mii noonâ kielâsárnooh láá jo paijeel 70‑ihásiih, já tiäđust-uv mist láá toh motomeh nuorâbeh koskâahasiih, kiäh liijká oppii kielâ, veik tot illá lâi máhđulâš. Anarâškielâ ij toimâččii, jis iä liččii meid ulguupiälásiih ulmuuh sirdemin kielâ. Kielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán lii-uv ohtâ kriiteer toos, maht kielâ almolávt vaja. Mij lep tuovŋâm kielâiäláskittemohjelmáin kielâ monâttâm suhâpuolvâid já finnim toid-uv uđđâ kielâsárnoid, nuuvt sämmilijd ko eres-uv tuáváást puáttee ulmuid. Taat ubâ siärvus huksim já tipšom lii lamaš anarâškielâ piäluštâs. Toos lii onnum já kevttum puohâi kielâmáttu, kiäh láá jo halijdâm tast išediđ.
Jis juurdân lii selvâttiđ sämikiel palvâlusâi táárbu sämikuávlust já ton ulguubeln, te ij taatkin vaađâ meendu vijđes sárnoimerij rekinistmijd. Taan tááhust stuárráábeh siärvuseh pyehtih čäittiđ tuárvi nanosávt keevâtlijd táárbuid kielâpalvâlussáid. Lii jo almolávt tiäđust, et 70 prosentid sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln.
Jis vist kielâmáttu lii mottoommuđusâžžân siisâpeessâmkoodin ovdâmerkkân Sämitige vaaljâluvâttâlmân, te ličij pyeri orniđ sierâ siisâväldimproosees tágárij tábáhtusâi várás. Uđđâ laahâ lii kale esken tuhhiittum, mut ainhân aašijd puáhtá heiviittiđ pyerebin, jis toos itá tárbu. Siämmáálágáneh kielâčáittuseh kuleh meid ovdâmerkkân aalmuglâšvuođâi ucâmân. Taah siisâväldimvátámâšah uážžuh-uv leđe korrâsuboh, nuuvt et tuođâštuvvoo sehe kielâmáttu já uuccâm motivaatio. Mut ulmuuh tiäđust-uv jiejah merideh tom, halijdeh-uv sij usâdâttâđ jienâstemluvâttâlmân vâi iä.
Jis kiännii mielâst lii liijká tárbu rekinistiđ kielâsárnoid vuáđulubbooht, te mun mielâstân kulâččim eenâb agâstâlmijd ääšist. Sättih leđe peleh, maid mun jiem kielâiäláskitten hoksáá jurdâččiđ. Tuše statistisii tiäđu finnim tiet tággáár mielâttes stuorrâ pargo ij kannat porgâđ. Toos mii väninaavcah uccâ sämisiärvusijn iä mahten rijttáá.
Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)