Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu Oulu kaavpug muorâstuvváid kaasâid, moi siste lijjii pähkineh. Uárreeh kolgii kesâččiđ já sajâdiđ tiätu virruid, vâi toh finnejii pähkinijd meddâl kaasâin. Siämmáá ääigi pirrâsist lihâdii ulmuuh. Tutkâmušân väljejuvvojii 64 uárred.

Čuolmâčuávdimnahcâ lii luánduelleid tehálâš cevzimvyehi. Uárreid tot puáhtá merhâšiđ muorâstuvâst miänástume já naavcâ kavnâđ raavvâd. Uđđâ háástui čuávdim ulmui aldasijn váátá mušto kevttim, miärádâsâi toohâm já lattim heiviittem.

Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete kaavpuguárree piergee purrâmâšskappumân lohtâseijee pargopittáin tađe hyenebeht, mađe eenâb láá ulmuuh pirrâsist. Eromâšávt sierâdemkieddi saje aldasijn hettij uárreid.

Olâttâssân totkeid poođij tot, ete pennui mieldiorroom huáputtij uárrei čuolmâčuávdim vuossâmuu keččâlmist. Taat čuujoot máhđulávt toos, ete uárreeh irâttii jotelubbooht finniđ pähkinijd, ovdil ko uhke ađai peenuv poođij meendu alda. Huápust toimâm merhâšij kuittâg táválávt hyenebijd puátusijd.

Oulu ollâopâttuv dooseent Olli Loukola muštâl, ete tutkâmušjuávhu kamerah čaittii, ete masa kyehti kuálmádâs ulmuin luoštii pennus luovâs, veikkâ kaavpug muorâstuvâin pennuuh kolgâččii leđe lääbžist. ”Maŋgâseh iä oro ibbeerdmin, ete pennui rijjâ lihâdem sáttá stressađ kaavpug luánduelleid.” Loukola tuáivu, ete uđđâ tutkâmuš išedičij tiäđulâšvuođâ lasettem aargâ uccâ valjiimij vaiguttâsâin elleid.

Uárrest lii šoddâm ain eenâb kaavpugellee. Tondiet ko puáris meecih já tai purrâmâš‑ já syejisajeh láá kiäppánâm, uárreeh láá sirdâšâm kaavpugij muorâstuvváid já päikkišiljoid. Totkeeh tiädutteh, ete elleid huámášumán väldimáin kaavpugvuáváámist já piäiválijn taavijn ulmuuh pyehtih kepidiđ ellei taarbâšmettumis tedduid. Loukola mield ovdâmerkkân muorâstâhkuávluid puávtáččij sundáttâllâđ tienuuvt, ete luánduelleid váldáččij tobbeen pyerebeht huámášumán. ”Tohon puáhtá rähtiđ veikkâba ruánáávaavlijd, moh adeleh uárreid já eres-uv luánduelleid máhđulâšvuođâ jotteeđ saajeest nuubán”, sun iävtut.

Käldeeh:

Kaupunkioravien ongelmanratkaisukyky häiriintyy ihmisten läheisyydessä (www.oulu.fi)

Tutkijat tekivät oraville älykkyystestejä oululaispuistoissa – koirien läsnäololla oli yllättävä vaikutus tuloksiin (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...