Suomâ president lii optimistlâš Ukraina já Nato háárán. Kiova ruttâdemvuávám lii almostittum.
Munkkiniemi koskâpuddâsii virgevisteest, kost sun váldá mii vuástá, Suomâ president Alexander Stubb, 57, oovdânpuovtij vijđes geopooliitlii kejâstuv OA-huápuidis maŋa. Toimâmân já čuávdimân vuájumáin Stubb tuástui gloobaal olgopolitiik ahheevvuođâ já tiäduttij Ukraina torjuu jođálmittem já uárji radostuv killámnaavcâid.
Trump uđđâ linjá: ”porkkanist” ”suábán”
Stubb analyys váimusist lii Ukraina suáti, mon tááhust sun muštâlij, ete sun lii aiccâm aaibâs uđđâ, noonâ luáttámuš vorâs kolliistâlmis ääigi Kiovast. Suomâ president mield Ovtâstum staatâi haldâttâh viggá huáputtiđ tooimâid suáđi lopâttem oovdân, mutâ taan tove uđđâ naalijn Vladimir Putináin: ”Trump algâttij porkkanáin já adelij Putinân máhđulâšvuođâ toohâđ rievtis valjim. Mutâ ko lii oinum, ete porkkaneh harvii tuáimih ryeššilijguin, te sun sirdâšui suábbi-muudon.” Taat strategia ij Stubb mielâst lah tuše retoriik, peic tot šadda koskâuámmin. Trump ”suábbi” siskeeld ráŋgáštâsâi aggressiivlii kiävtu – sehe vuosâsajasij já nubesajasij páguttâsâi kevttim – já taggaar moodeern suáldátkálvuduv toimâttem, mii pasta ”pokkiđ jieŋâlâsân Ruošâ suátivuáhádâhân” časkemáin puovtâdâssáid tego droonifabrikáid. Stubb optimism vuáđuduvá ton ibárdâsân, ete Ovtâstum staatâi president lii ”moonâtmin killeelvuođâs” Moskova toimâiguin.
Ukraina njunošsajattâh: oppâ droonijn
Ruošâ jotteem hybridsuáđi ohtâvuođâst (Nuorttâmeerâ merâvuáláid kaabeláid čyeccee vollitmeh, siirdolij kevttim viärjun já droonivollitmeh) Stubb adelij littoláid čielgâ viestâ: ”pissoođ rávhálâžžân, analysistiđ já paldattâllâđ nuuvt pyereest ko pastep.” Taan tiileest Ukraina ij lah tuše torjuu finnejeijee, peic tot lii kuávdáš tiätukäldee Naton: ”Euroop puoh enâmustáá hárjánâm já puoh uđđâáigásumos suátiviehâ lii eidu tääl Ukrainast. Sist lii ennuv – já mun uáivildâm uáli jo ennuv –, maid máttááttiđ mijjân tast, maht droonijd ferttee västidiđ. Mist tuše iä lah siämmááh naavcah ko Ukrainast.” Taat ibárdâs naanood Stubb uáinu Ukraina EU-jeessânvuođâ strategisii páágust já maŋeláá meid Nato-jeessânvuođâst, veikâ toid láá-uv motomeh instituutioin puáttee estuuh (tego Uŋgar veto-vuoigâdvuotâ). Taid kolgâččij suu mielâst čuávdiđ tagarij kreatiivlij čuávdusijguin, moh adeleh liiton njyebžiluboid vuovijd miärádâsâi tohâmân.
Budjet, jiäŋudum ruuđah já Suomâ reaktio
Stubb kieđâvušâi piäluštâsmanoi šoddâm já budjetvuálápáásu koskâvuođâ hiäđui uáinust. Veikâ sun mieđeet, ete piäluštâs lii ”nollásummespellâ”, mii puáhtá väättiđ sosiaaltorvo čuoppâmijd, te Suomâ uásild manolasattâs ”ij lah čuolmâ”. Suijâ lii čielgâs: ”Mii áinoo suáldátlâš uhke lii Ruoššâ.” Suomâ tuárju ollásávt Nato pirrâ tiättojeijee viiđâ prooseent BAP-ulme (bruttoaalmugpuovtâdâs) piäluštâs várás já uáiná tom maccâmin ton táásán, mii lâi kolmâ suáđi ääigi.
Ruttâdem tááhust Stubb lii ovdedâm eurooplii vuávám jiäŋudum ruoššâlij ruuđâi ávhástâlmist. Juurdân lii huksiđ Ukrainan suulân 170 miljard euro loovnâ, mast ij lah renttâ. Jis Ruoššâ ij määvsi suátisajanmáávsuid, te lovnâ nubásmittuuččij sajanmáksun, mii turvâstičij aalmugijkoskâsii rievti. ”Muu mielâst juurdâ lii jiärmáá, já mun oskom, ete tot tuáimá”, sun pahudij.
Gloobaal eetiik: Gaza já gloobaal mäddi
Ko Stubb smiättá Suomâ roolâ maailmist já sierâ juávhui sierâ mooraalláid vátámuššáid kyeskee sujâttâsâid, maid gloobaal mäddi lii oovdânpuáhtám, te Stubb mieđettij, ete taid ij pyevti velttiđ: ohtâgin eennâm ij paste tievâslávt täsitiäduttiđ aavhijd, áárvuid já vääldi. Sun liijká toovâi čielgâ iäru Ruošâ Ukraina-vollitmân, mutâ mieđettij, ete ”meid Israel lii rikkom aalmugijkoskâsii rievti” já ”moonnâm liijkás kuhás”. Stubb tubdâttij ”várugâs optimism” Gaza tile háárán já kijttâlij Ovtâstum staatâi já aaraabstaatâi ohtâsijd diplomaatlijd viggâmušâid. Ton lasseen sun rammui gloobaal määdi enâmijd máhđulâžžân tuálvon sehe Ukrainast já Aldanuorttân.
Myenster loppâ: ”suomâiduttem”
President tuástui čovgâdávt 1980-lovo loopâ räi kevttum ”suomâiduttem” tuáváduv já noobdij tom syemmilii ohtâvuođâst ”karosäännin”: myenster, mii vaađij ”liijkás maaŋgâid kompromissijd” suvereniteet saajeest, veikâ tot turvâstij-uv jiečânâsvuođâ. Stubb tiäduttij tälvisuáđi oopâi pisovâšvuođâ syemmilij mielâst já čielgij, ete tuoh oopah pyehtih tobdočonâstuv Ukraina tuároin. Siämmáásullâsâšvuotâ lii nanos: tego talle-uv, Ruoššâ ij lah täälgin juksâm kuávdáš strategisijd ulmijdis, já piälušteijeeh láá čáittám, ete ”mihheen tiilijd ij lah tuáivuttem”. Tälvisuáđist sárnum ohtâvuođâst sun avžuuttij meid Olivier Norek čäällim já ive 2024 Ranskaast almostum historjálii roomaan Les Guerriers de l’Hiver (Täälvi suáldátteh), mii muštâl tälvisuáđist já mii vuáđuduvá journalism sullâsii vuáđulii tuáváášpaargon.
Loopâst president kiärduttij ulmees ton visásmitmist, ete Euroop ij luovvân Ovtâstum staatâi torvotáhádâsâin, tastko ”Ovtâstum staatâin luovânem – suáldátlávt teikâ eres naalijn – ličij oovtâkiärdánávt mielâttem”. Ko Stubbist vala koijâdui, ahevâš-uv sun Firenze, kost sun poorgâi máttáátteijen já jođetteijen Ollâopâttâhlii Euroop-instituut (European University Institute, EUI) School of Transnational Governance -kuávdáást iivij 2020–2024, te sun mieđettij uccâ ahevâšmâš taan kaavpugân, kost sun kiergânij meid čäälliđ oovtâ kirje.
Artikkâlkove: Daniel Pannett, ABC