Buñol siijdâst, Valencia eennâmkoddeest Nuorttâ-Espanjast, porgemáánu majemuš koskokko puáhtá pääihi oolâ luuvijd tuháttijd ulmuid. Sij viettih Tomatina-juhle, mast kyesih kaškeh nubijdis tomattijguin oovtâ tiijme. Taaijuv juhle uárnejui porgemáánu 27. peeivi. Teeman lâi ”tomaterapia”, mii čuujoot moonnâm ihán, kuás 228 olmožid jammii tuulvijn Valenciast.
Tomatina-juhle álgá tijme 11 Palo Jabón -kištoin, mast juhlooh irâtteh kuárŋuđ kuhes stáágu mield pajas já kočâttiđ piärgupitá ton keejist. Stággu lii vuoidum, nuuvt ete ulmuuh kalgeh kuárŋuđ nubijdis oolâ, vâi sij luhostuuččii.
Toomaattuáru álgá tijme 12, kuás kyermiautoh pyehtih tomattijd siijdâ kuávdážân. Kuosijn lii ohtâ tijme äigi ivniđ nubijdis já Buñol kááđuid ruopsâdin. Juhle várás šoddâduvvojeh 120 000 kiilud tomatteh Extremadura jiešhaldâšemkuávlust Uárji-Espanjast. Taah tomatteh iä lah purâtteijeeh.
Maaŋgâ uásálistest láá vuoijâmlaasah teikâ piäivášlaasah čoolmij syeijin. Siijdâ kävppijâsah vist syeijejeh jieijâs kaavpijd stuorrâ lastiksuojijguin. Tuáru maŋa puáluautoh čorgejeh kááđuid čassijn.
Juuhlán tarbâšuvvoo lippu. Liipuh láá vyebdimnáál suulân 22 000 pittád. Kyesih puátih pirrâ Espanja já maailm. Ovdil ive 2013 kyesih sattii leđe paijeel 40 000, mutâ talle Buñol váldustivrâ meridij raijiđ uásálistei mere. Suulân 9 500 ulmuu siijdâst 7 500 lippud láá väridum páiháláid ulmuid.
Juhle šoodâi ive 1945, máhđulávt páihálij párnái purrâmušsuáđi tiet.
Kuuvijd taan ive juhleest puáhtá uáiniđ ovdâmerkkân Helsingin Sanomai artikkâlist.
Käldeeh:
– Buñol se empapa de rojo en la Tomatina de 2025 para renacer tras la dana de Valencia (www.rtve.es)
– Hora y dónde ver en TV la Tomatina 2025 de Buñol, la batalla de tomates de interés internacional (www.rtve.es)
Kove: flydime (Wikimedia Commons)