Euroop komovuotâseervi (ESA) Gaia-nommâsii haavâ totkeeh láá kavnâm Loderaiđâlâsâst vyerdimettum stuorrâ čapis rääigi, mii lii ESA mield Eennâmpáálu tyehišiljoost, veikkâ kosmisii mittokaavast. Mätki čapis rááigán lii 1 900 čuovâihheed.
Haavâ totkee Tomaž Zwitter viärdádâl čapis rääigi já Eennâmpáálu kooskâ Eennâmpáálu historján: ko čapis rääigist oinum čuovâ jođeškuođij komovuođâst Eennâmpáálu puotâ, te kiäisár Nero lâi Rooma haldâšeijen. Piäiváást puáttee čuovâ uáinoo Eennâmpáálust käävci miinut keččin.
Taan čapis rääigi massa lii 33 kerdid stuárráb ko Piäiváást. Návt stuorrâ čapis rääigih tiättojeh tuše kukken orroo galaksijn iäge Loderaiđâlâsâst. Tagareh čapis rääigih, moi aldasijn ij lah mihheen maid toh njomâččii, kočoduvvojeh ”uáđđee čapis räigin”, já taid lii hirmâd väädis hoksáđ.
”Tággáár káávnus itá tuše ohtii totkee elimist”, iätá čapis rääigi kavnâm totkeejuávhu hovdâ, täsnitiettee Pasquale Panuzzo.
Ko jämmee täsni ij innig pyevti vuástálistiđ tiädduvyeimi, te ton siskáldâsah kaččeh čuákán já ulguupiälásiih uásih pävkitteh supernovan komovuotân. Jis tääsnist lii tuárvi massiivlâš vááimus, te tast sáttá čarvâšuđ čapis räigi. Mii Piäiváš lii liijkás keppis, ađai návt ij tábáhtuu ko tot jáámá.
Loderaiđâlâsâst uáinistum čapis rääigih láá táválávt lovmat kerdid nuuvt lussâdeh ko Piäiváš. Tuáistáážân Loderaiđâlâsâst láá kavnum 50 tággáár čapis räigid. Stuárudâhulâttâs lâi taan räi Njuhčâ-tásnáduvâst kavnum čapis rääigist, mii lâi 21 kerdid lussâdub ko Piäiváš.
Nube tááhust kišto ij lah vaarâ vala olmânáál álgámgin tondiet ko Loderaiđâlâsâst sättih leđe joba 100 000 000 čapis räigid, já jis mihheen ij jođe tai pirrâ, te toi uáinistem páácá puátteevuođâ täsnitotkei čuolmân.
Jieijâs luokan kuleh nuuvt kočodum ”supermassiivliih čapis rääigih”. Ohtâ tággáár kávnoo Loderaiđâlâs kuávdáást, já siämmáánáál lii eres-uv galaksijn. Loderaiđâlâsâst kávnoo Sagittarius A*, mii lii nelji miljovn kerdid lussâdub ko Piäiváš, já koskâ toos lii mestâ 27 000 čuovâihheed kukke.
Vyerdimettumis čapis räigi kavnui, ko totkeeh uccii taasnij liihâdmijn spiekâstuvâid. Tágáreh spiekâstuvah sättih muštâliđ eksoplaneetast teikkâ alda leijee tääsnist. Motomin koččâmušâst puáhtá meiddei leđe čapis räigi.
Piäittáástâllee čapis räigi iiđij alda leijee tääsni liihâdmijn. Täsni jotá tuárvi kukken, ete čapis rääigi tiädduvyeimi ij tom tuššâd, mutâ lii liijká nuuvt alda, ete tot juumbârd jieijâs raađeest čapis rääigi tiädduvyeimi tiet. Tääsni ihe pištá 11,6 Eennâmpáálu ihheed. Káávnus visásmittui Chilest VTL-teleskoppáin.
Gaia BH3n nomâttum čapis rääigi kavnâm lâi nuuvt eromâš, ete totkeeh halijdii almostittiđ kávnus Astronomy and Astrophysics -loostâst jo tääl ovdil ko Gaia-haavâ niäljád datapakkeet lâi almostum.
Tom kalga kuittâg vyerdiđ aainâs-uv puáttee ive loopâ räi, mutâ siskáldâs šadda talle vala-uv mielâkiddiivubbon. Täsnitiettee Antonella Valleriani koččo Gaia BH3 -čapis rääigi tuše niäljád pakkeet algâpittán.
”Čapis rääigih kávnojeh vala ennuv jo čuávuváá datapakkeet tutkâmáin”, ennust täsnitiettee Lennart Lindegren Lund ollâopâttuvâst.
Käldee:
– Maapallon takapihalta löytyi ”nukkuva jättiläinen” – näin suurta mustaa aukkoa Linnunradalla ei oletettu olevankaan (yle.fi)
Kove: NASA’s Goddard Space Flight Center/Jeremy Schnittman, cmglee (Wikimedia Commons)