Kuás mij uáinip Euroviisuid oppeet meid seevvimkielân?

Moonnâm oholoopâ tollui Uđđâ muusik kišto ađai UMK. Sämmilâš uáinust lii tiäđust-uv hirmâd pyeri äšši, et lii máhđulâš čuávvuđ kišto anarâš- já tavekielân tääl jo kuálmád keerdi. Jieš mun keččim ohjelm kuohtii: tiäđust-uv mun kuldâlim mielâstân, maid Heli Huovinen já Linda Tammela muštâláin, mut keččim UMK meid seevvimkielân, mii lii lamaš muulsâiähtun taan ive eskin nube keerdi kuássin. Moonnâm ive Miguel Peltomaa lâi ohjelm áinoo laiđiisteijee, já taan ive seevvimkielâliih laiđiisteijeeh lijjii joba kuulmâs. Peltomaa pargon lâi tulkkuđ kištopittáid taiđâlávt, Silva Belghiti já Robin Hänninen vuod čielgijn UMK tábáhtuumijd syemmilii sehe suomâruotâlii seevvimkielân.

Mun kiddiistuvvim seevvimkielâst maŋgâ ive tassaaš, ko Yle Areenast lâi muulsâiähtun čuávvuđ Euroviisuid seevvimkielân. Taat eehid tuođâi olâttij muu. Veikkâ lavluuh iä kulluuččiigin, te seevvimkielâlii taiđâlii tulkkum peht šadda tiettiđ oskomettum pyereest, maggaar pittáást lii saahâ. Nuuvt meid peljittemes keččeeh pyehtih navdâšiđ muusikoovdânpyehtimijn. Tast šoodâi munjin nuuvt mielâkiddiivâš já hävskis-uv feerim, et mun almottâttim tállán čuávuváá čoovčâ seevvimkielâ kuursân aalmuglâšopâttuvâst, vâi pesâččim kuovlâliđ váhá taan-uv maailmân.

Seevvimkielâ artist, ij tulkkâ

Miguel Peltomaan lii tehálâš, et ulmuuh iberdeh, et sun lii seevvimkielâ artist ige tulkkâ. Tulkkâ jurgâl spontaanlávt viestâid kielâst nuubán, mut suu pargon lii tulkkuđ muusikpittáid taiđâlávt. Taat lii-uv kuhes proosees. Vistig sun uápásmuvá piitán já ton saanijd. Tastmaŋa sun smiättá, maht pitá saavâ, merhâšume já tobdoid puávtáččij jurgâliđ luándulii seevvimkielân. Taan muddoost sun piäsá sierrâđ ennuv kieláin. Loopâst sun hárjuttâl pitá speeijâl oovdâst nuuvt, ete sevimeh láá synkroonliih pittáin já pitá muusikáin. Ubâ prosesân sáttá moonnâđ kyehti-uv oho, ovdil ko sun máttá oovdânpyehtiđ pitá vuolgâttâs várás.

Seevvimkielâ artist lasseen Peltomaa lii jieijâs sanijguin seevvimkielâlâš sispelji-implaant (suomâkielân: sisäkorvaistute) kevttee. Sun šoodâi masa ollásávt kullen, mut neelji-ihásâžžân suu kulo kuuloold huánnánškuođij. 12-ihásâžžân sun finnij čuopâdâsâst sispelji-implaant, ađai šleđgâlii kuullâmpiergâs. Sun lii kiävttám meid ärbivuáválii kuullâmpiergâs. Kuullâmpiergâsijd sun ij kuittâggin haalijd ain kevttiđ, iäge toh adelâm sunjin kulo maassâd ollásávt. Muusik lii sunjin kuittâg tehálâš äšši, já sun ráhtá muusik jieš-uv VisualVoice- já Metsäorkesteri Käet ylös! -juávhoin. Sun parga meid Yle Kioskist toimâtteijen já lii lamaš fáárust Pikku Kakkonen -párnáiohjelmijn rähtimin siskáldâs seevvimkielâláid párnáid.

Syemmilii seevvimkielâst láá suullân 5 500 eenikielâlâš kevtted. Suomâruátálii seevvimkielâ eenikieliih vuod láá tuše 100. Taat kielâ lii-uv čuuvtij uhkevuálásâš. Peltomaast láá kyehti eenikielâ: suomâkielâ já syemmilâš seevvimkielâ. Kuábbáá-uv sun kiävttá piäiválávt. Sun uáiná ennuv puorijd aašijd tast, et sun iälá kyevti maailmist, peljittemes já kullee ulmui maailimist, kyevti kielâseervist já kyevti kulttuurist. Tot lii suu mielâst stuorrâ riggodâh.

Peltomaa tuáivu, et peljittemes ulmui kulttuur šodâččij uápisin meid válduaalmugân. Tondiet lii-uv suu mielâst suotâs uáiniđ, ete seevvimkielâ lii kuuloold kiäsutškuáttám meid kullee ulmuid. Sun illood eromâšávt tast, et uáli maŋgâseh iberdii, et seevvimkielâ lii olmâ kielâ, ige tuše ovtâskâs sevimeh maŋaluvâi. Maŋgâseh huámmášii moonnâm ive UMK ohtâvuođâst meid, et seevvimkielân puáhtá joba lávluđ. Talle Peltomaa keksij Käärijä piitán taggaar seevvim, mii ovdâstit juuhâmlihâstâs já seevvimkielâ C-puustav (c tego cha cha cha). Taat lii ohtâ ovdâmerkkâ, mon kreatiivlâš pargo muusikpitái jurgâlem lii. Meiddei artist Käärijän ferttij keksiđ seevvim, já tast láá tääl muáddi muulsâiävtu seevvimkielâst. Ohtâ seevvim lohtâs kiessâđ-veerbân, já nubbe seevvim ađđiistâl artist pihtâs suájáid. Tienuuvt uđđâ sevimeh šaddeh ton mield, magarijd uđđâ saanijd já eđâlduvâid kielâsiärvádâh taarbâš.

Lusis historjá

Seevvimkielâ siärváduvâst lii lusis historjá. Tovle seevvimkielâid onnii algâlâžžân kiellân, já 1960-lovo loopâ räi seevvimkielâ (ađai peljittemes párnái eenikielâ) kevttimist ráŋgášui Suomâ škoovlâin. Ton ääigi peljittemes ulmui škoovlâi ulmen lâi mutteđ škovlâijd ”kullee olmooš” -lágánin. Vâi tot olášuuččij, tain škoovlâin stuárráámus uási máttááttemääigist moonâi sárnum já poksâmijn luuhâm hárjuttâlmân. Taat nuuvt kočodum oralism äigi lii vaiguttâm peljittes ulmui siärvádâhân čuuvtij, já vala onnáá peeivi-uv historjá nuáđi uáinoo peljittemes ulmui siärváduvâst. Peljittemes ulmui koskâsiih näimilitoh lijjii meid korrâsávt räijejum, já eskin ive 1969 puoh raijiittâsah raččojii. Täin aašijn ličij Miguel Peltomaa mielâst uáli jo tehálâš sárnuđ eenâb. Mun lam tast siämmáá uáivilist. Mun kuullim peljittemes ulmui historjást Suomâst vuossâmuu keerdi talle ko lijjim seevvimkielâ kuursâst aalmuglâšopâttuvâst. Munjin soddii tállán siämmáálágáneh jurduuh ko vuossâmuin sämikielâ kuursâin-uv: maht mun jiem lah kuullâm tain aašijn ovdil? Pic historjást, meid puátteevuođâst oroh lemin ennuv siämmáálágánvuođah: peljittemes ulmui já seevvimkielâlij tuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâllee pargojuávkku algâttij pargoos juovlâmáánust 2022.

Falâldâh jieijâs kielân

Seevvimkielâ sajattâh lii Peltomaa mielâst majemui aaigij puáránâm, mut vala ličij ennuv pargo. Eenâb puávtáččij savâstâllâđ ovdâmerkkân peljittemes ulmui argâpiäiválijn háástuin sehe seevvimkielâ juksâmist. Sun paajeed eromâšávt Kela tulkkumpalvâlusâi vuáválâšvuođâ, já iätá, et almolávt-uv seevvimkielâ juksâm puávtáččij ovdediđ. Jieijâs eenikielân kolgâččii leđe ennuv eenâb máhđulâšvuođah. Ovdâmerkkân makkuuttâsohjelmeh puávtáččii leđe eenâb jurgâlum seevvimkielân.

Tom, et falâldâh jieijâs kielân puávtáččij leđe eenâb, lii vissásávt äšši, moin masa jyehi ucceeblovokielâ hiäibu. Mut jiešalnees taat já siärváduv lusis historjá iä lah áinoo ääših, moh ovdâstitteh sämi- já seevvimkielâ. Távjá ulmuuh oroh juurdâšmin, et seevvimkielâ lii ohtâ kielâ, mii lii siämmáš ubâ maailmist. Tot ij kuittâggin toolâ tiäivás. Almolávt jyehi enâmist lii jieijâs seevvimkielâ. Motomijn enâmijn seevvimkielah láá eenâb-uv. Ovdâmerkkân Suomâst láá kiävtust kyehti seevvimkielâ, syemmilâš já suomâruátálâš seevvimkielâ. Ton lasseen láá vala kuávlukielah, ađai siämmáá áášán puáhtá leđe eres seevvim ton mield, mon kuávlust seevvimkielâ kevttee lii meddâl tâi áásá. Meid seevvimkielâ tiäđust-uv iälá já ovdán tego mii peri ellee kielâid, já sevimeh sättih muttuđ ääigi mield.

Kiinii puávtáččij imâštâllâđ tom, moos seevvimkielâ jurgâlusah ubâ tarbâšuvvojeh. Viehâ távjá tv-ohjelmijn lii tekstim. Puáhtáhân taid-uv luuhâđ, jis ij kuulâ? Na, siämmáánáál Suomâst ässee sämikielâlâš olmooš puáhtá vissâ meid čuávvuđ ohjelmijd suomâkielân, ko tom sun kuittâg máttá. Suomâkielâ lii seevvimkielâlâžân, mon vuossâmuš kielâ lii seevvimkielâ, kuittâg vieres kielâ. Tom ferttee oppâđ tego mon peri uđđâ kielâ. Maŋgâseh čuávuh ohjelmijd kuittâg ennuv mielâstubbooht jieijâs eenikielân, ađai taan tábáhtusâst seevvimkielân.

Veikkâ UMK lii laiđiistâm tääl nube keerdi seevvimkielân, Euroviisuin kielâ ij lah kuittâggin oinum majemui iivij. Jiešalnees mun lam jyehi tove keččâm seevvimkielâlijd oovdânpyehtimijd Saksa televisiost, kost seevvimkielâ lii lamaš jo kuhháá jyehi ive mieldi. Uáiniđ leš, ferttee-uv porgâđ nuuvt meid taan ive, vâi pyehtih-uv Suomâ seevvimkielâliih čuávvuđ taam ohjelm viijmâg-uv oppeet jieijâs kielân.

Täst tun puávtáh keččâđ UMK 2024 seevvimkielân.

Käldeeh:

– Miguel Peltomaan viittomakieliset UMK-tulkinnat nousivat hitiksi – näin hän valmistautuu lauantain show’hun (yle.fi)

– Viittomakielisillä UMK-tulkinnoillaan hurmannut Miguel Peltomaa haluaa laajentaa kuvaa äidinkielestään – nyt hän jännittää, miten käy Käärijälle Euroviisuissa (yle.fi)

– Analyysi: Kuuro esiintyjä ja viittomakielen tulkki ovat eri asioita – entä miksi kuulevan ei pitäisi esittää kuuroa? (yle.fi)

– Miguel Peltomaa (areena.yle.fi)

– Miguel Peltomaa ja luovuus omissa käsissä (areena.yle.fi)

– Welcome to the virtual museum of the Finnish Museum of the Deaf (www.kuurojenmuseo.fi)

– Monet haavat ovat vielä auki – Viittomakielisiin kohdistuneet historian vääryydet ovat käsittelemättä ja heijastuvat tähän päivään (ihmisoikeusliitto.fi)

– Viittomakieliset (kuurojenliitto.fi)

Kove: Deb Radeka (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tšeekist virgeomâhááh vuávájii puáđu čiččâm ihheed – maijuuh huksejii tom kyevti peeivist

Tšeeki maadâviestâruásist leijee Brdy luándusuojâlemkuávlun lâi vuávájum puáđu huksim jo ive 2018 rääjist, vâi njeeši tile puáráničij. Tovle kuávlu cuáhudui Tšeeki piäluštâsvuoimij kiävtun. Loopâst...

Čurmâdâtteelegenda George Foreman lii jáámmám

Ovtâstumstaatâlâš čurmâdâtteelegenda já oovdiš lusis tiädduluoka miäštár George Foreman lii jáámmám 76-ihásâžžân. Sun jaamij njuhčâmáánu 21. peeivi. Foreman vuoitij kole ive 1968 kesiolympialijn Meksikost. Lusis...

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuauto toimâ nohá Vilhelminast

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuautotoimâ nohá Ruotâ Vilhelminast. Vilhelmina kieldâ lii kiäsádâttâm kirjerájuautohaavâst kieldâ hiäjus ekonomâlii tile keežild. Sämmilâš kirjerájuauto lii V8-kirjeráájui já Västerbotten siseennâm...

Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi...

Ibsen-palhâšume Juho-Siren

Moonnâm tuorâstuv Ibsen-táálust uárnejum tilálâšvuođâst Skien kieldâ mieđettij Juho-Siren ađai Siri Broch Johansenân taan ive Ibsen-palhâšume čaitâlmist Per Hansen. Čaaitâlm vuosâeehid lâi Riijkâläävdist, Oslost...