Nusantara – uđđâ uáivikaavpug huksejuvvoo maailmkártá oolâ

Indonesia president Joko Widodo meridij ive 2019 huksiiškyettiđ eennâmsis uđđâ uáivikaavpug. Tááláš uáivikaavpug Jakarta lii kuuloold päcimin meddâl kiävtust, tastko tot vuáju. Totkei mield niäljádâs Jakartast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Suijân vuájumân láá pajaneijee merâase, hyenes čääsimeddâlistemsysteem já vájuvâš luoddâviärmádâh. Tágárij sujâi keežild suullân 10 miljovn ulmuu tááláš uáivikaavpug šadda kuuloold mut vissásávt aassâmkiälbutteemmin.

Uđđâ uáivikaavpugin lii huksejuumin Nusantara. Kaavpug lii paijaanmin Borneon, mii lii ohtâ maailm riggásumos suolluin biodiversiteetis uáinust. Vuáváámij mield uđđâ kaavpug ferttee šoddâđ vyestikeeččin nyeskidum, pakkâtievâ leijee Jakartan. Vuáváámist lii puátteevuođâ kaavpug, mii lii innovatiivlâš, ruánáá já pištevâš kaavpug. Nusantara kaavpuguásih kalgeh leđe koskânis ohtâvuođâst toin naalijn, et juávkkujotoluvváin mätki uásist nuubán pištá maksimaallávt love minuttid. President Widodo lii lopedâm huksiđ šiev kaavpug meid väzzei já pyeráinvyeijei uáinust.

Nusantara huksimpargoh láá jo joođoost. Kalimantan trooppisijn ruánáá meecijn láá tääl pargoost suullân 7 000 olmožid. Vuávám mield uđđâ uáivikaavpug 17 000 virgeolmožid kalgeh varriđ Nusantaran puáttee porgemáánust. Ive 2045 uđđâ mecciriges kaavpugist kalgeh aassâđ kyehti miljovn olmožid. Äigitavlu lii kuittâg hiđes: vala ij lah čielgâs, kogo aassâmtááluh, pyecceiviäsuh teikâ škoovlah kalgeh huksejuđ. Taat lii huolâstuttee ton tááhust, et firmah kalgeh porgâđ huksimpargoid já varriimeh láá jurdâččum jo vááijuv ive kiäčán. Káártán lii kale jo merkkejum luoddâvuávám, mon mield haldâttâhrakânâsâst vuálgá neeljistielâsâš luoddâ kaavpug kuávdáá čoođâ. Čielgiittâssân adeluvvoo, et luoddâ puáhtá táárbu mield kevttuđ kirdemmašinij siäivumrađđeen, já nube tááhust kubdâ luoddâ kalga estiđ jotolâhnuorbâsijd.

Uđđâ kaavpug lii finniimin energiavuávám, adai ton kuávlun lii puátimin 50 megawaati piäivášpaaneelmuorâstâh, já loppâ energia lii puátimin čäcivyeimist.

Huolah huksiimist

Vistig huollân lii ekonomia. Ij ubâ 20 prosentidgin kaavpug huksiimist maksuu staatâ ruđâigijn. Válduruttâdem kalga kavnuđ ulguupiälásii ruttâdmist. Lii palo tast, et tast, kiäst lii ruttâ, lii meid meridemväldi toos, magarin kaavpug šadda, adai intresseh šaddeh nubelágánin ko kaavpug pištevâšvuođâ já ruánáávuođâ huksim.

Tastoo láá huolah energiast. Eenâb ko peeli indonesialii keđgičiiđâst kuáivoo enâmist Nuorttâ-Kalimantanist. Taat lii suullân 60 prosentid aalmuglii energiapuovtâdmist, veik ulmen ličij peessâđ 80–90-prosentlávt fossiilpuáldámuššáid. Lii kuittâg iäpádâs tast, et uđđâ kaavpug taha keđgičiiđâ kiävtu intensiivlubbon ige suigen keeppid tom.

Páihálij ulmui uáinust eennâmvuoigâdvuođah láá stuorrâ vädisvuotâ Indonesiast. NRC-lostâ muštâl, et ulmuuh iä haalijd varriđ, mut nube tááhust muulsâiävtuh iä jur lah, tastko ulmuuh iä pyevti tuođâštiđ omâstemvuoigâdvuođâs enâmáid. Páiháliih ulmuuh paleh meid jieijâs kulttuur já eellimvuovijdis moonâtmist. Uđđâ uáivikaavpugân sij iä liijkágin haalijd varriđ. Ulmuuh láá kievhih, ige sist lah ennuv omâdâh ige meridemväldi. Sij halijdeh eennâmvuoigâdvuođâi tubdâstem, mut liijká lii vyerdimist, et sii jienâ ij kulluu tuárvi kuhás.

Biologeh vist muštotteh, et kuávlu ekosysteem lii áinookiärdásâš já et eidu uđđâ kaavpug kuávlust iälusteh aštum elleesoortah, moh iä kavnuu kosten eres saajeest maailmist. Tágáreh elleeh láá ovdâmerkkân dugong-merâkussâ, mietâkuobžâ já motomeh eromâš kolbâcuábuisoortah. Ko elleesoortâi raavvâd láppoo huksiimij keežild, tot tiätá val kääržib eellimpirrâs elleesorttáid, jis ij jo tootaallii lappum. Moottorkiäinu huksejuvvoo orang-utang-apinij, kudij já leopardij eellimkuávlun.

Uđđâ kaavpug huksejuvvoo eukalyptusplantaasij oolâ, mon saajeest ovdil lijjii arvemeecih. Arvemeecih láá kuittâg karssum jo 1980-lovvoost. Lii kale lopedum, et uđđâ kaavpugân ištâduvvojeh ennuv muorah já et tast šadda ruánáá kaavpug. Mut taat-uv ruánáá lii kukken tovláin arvemeecijn, moh mudoi-uv láá eennâmpáálu kiäppáh, moigijn jieškote-uv mist kolgâččij vuoiŋâđ. Já šadda-uv tot ruánáá, lopádâsâin huolâhánnáá, lii loopâloopâst stuárráábij ruttâmieđetteijei kieđâst.

Käldee:

– Jakarta is passé: Hier verrijst de hoofdstad van de toekomst (www.nrc.nl)

Kove: BPMI President’s Secretariat/Muchlis Jr (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...