Šoŋŋâdâh lii lieggânmin, já Taažâ vaarijn pisovááh jieŋâtiälhuh láá sudâškuáttám. Toi vyelni iteh tävireh, maid ulmuuh läpittii maŋgâ tuhháát ihheed tassaaš. Taan ohhoost totkeeh láá kavnâm tievâslávt siäilum njuolâ, mast lii keđginjune. Eidu tagareh keđginjuolânjuneh kiävttojii meiddei Anarist suulân 3 500 ihheed tassaaš.
Ive 2006 Taažâ Innlandet-läänist, Oslo taavaabeln, lâi eromâš lieggâ keesi. Talle huámmášui, et pisovááh jieŋâtiälhuh vaarijn lijjii sudâškuáttám jotelávt. Siämmáá keesi vandârdeijeeh já totkeeh kavnâškuottii suddâm jieŋâ vyelni uáinusân ittáám omâs muorâ- já tekstiiltiiŋgâid. Totkeid šoodâi huáppu nuurrâđ tiiŋgâid talle ko sij huámmášii, et toh láá-uv ovdâhistorjálij pivdopiergâsij, jotteemniävui já pihtâsij pasâttâsah. Toh lijjii siäilum tegu puolâščuhheest, adai toh lijjii hirmâd pyere oornigist.
Keesi 2006 maŋa tiiŋgah kávnojii lase já maaŋgâin eres soojijn. Loppâloopâst ive 2011 Innlandet-lääni stivrâ (Innlandet fylkeskommune) já Oslo ollâopâttuv Kulttuurhistorjálâš museo (Kulturhistorisk museum) algâttii proojeekt, mon nommâ lii The Glacier Archaeology Program Innlandet (Innlandet-jieŋâdâharkeologiaohjelm). Proojeekt ulmen lii uuccâđ já nuurrâđ systemaatlávt jyehi keesi tagarijd ovdâhistorjálijd tävirijd, moh iteh uáinusân keesi suddâmpaje ääigi. Siämmást totkeeh meid dokumentisteh soojijd, kost tävireh iteh.
Taan räi projektist láá kavnum ovdâhistorjáliih tävireh 51 jieŋâduvâst teikâ pisováá jieŋâtiälhust teikâ toi aldasijn. Kavnum tiiŋgah láá ohtsis paijeel 3 000. Mađe eenâb jieŋâtiälhuh láá suddâm, te tađe puárásuboh kávnuseh láá ittáám. Aalgâst kávnojii eenâb koskâääigi já ryevdiääigi tiiŋgah, mut tääl kávnojeh jo tävireh, moh láá keđgiääigist. Imâšlâš lii, et vala maaŋgah tuhátteh iveh puáris muorâ-, tähti- já tekstiiltiiŋgah láá távjá tegu uđđâseh.
Tievâslâš keđgiääigi njuolâ
Čohčâmáánust kesišooŋah láá táválávt nuuhâm, já totkeeh mäccih museon tutkâđ keesi kávnusijd. Taan ive lii lamaš kuittâg uáli lieggâ čohčâ, já tondiet sij láá vala iällám tarkkuumin jieŋâtiälhuid. Luhhoost, tastko taan ohhoost totkeeh láá kavnâm tievâslii njuolâ mottoom jieŋâtiälhu alda. Njuolâ lii kale luovânâm kuulmâ uásán jieŋâ tiädu vyelni, mut mudoi tot lii masaba tievâslávt siäilum.
Njuolâst lii kvartsiit-nommâsii keeđgist rahtum njuolânjune, mii lii kiddejum muorâviärdán mottoomlágán šaddosáigoin já peesist rahtum pihháin (suomâkielân tökötti ađai koivuntuohiterva). Veerdi nube keejist láá vala kulmâ tolgepele, moi ulmen lâi stivriđ já stáđásmittiđ njuolâ kirdemsunde. Keđginjuolânjune tiijpâ vuáđuld arkeologeh láá arvâlâm, et kiinii läpittij njuolâ suulân 3 500 ihheed tassaaš keđgiääigi loopâst teikâ pronssiääigi aalgâst.
Tagareh maadâuásist täsivis kvartsiitnjuolânjuneh láá kavnum meiddei Anarist, ovdâmerkkân Njellim já Čevetjäävri kuávluin. Toh láá mučis tiiŋgah, já tain mahtnii ibbeerd, maht toh annojii. Teđet eskin talle ko uáiná kove jieŋâtiälhust kalmaattum njuolâst, mast láá siäilum Aanaar njuolâin mieskâm orgaanliih uásih, te tot šadda mahtnii konkreetlávt tuottân.
Kuuvij vuáđuld olmooš siämmást rähtiškuát kuuvijd ovdâhistorjálii elimist. Maggaar muorâst já maht Aanaar tovlááh ässeeh rahtii njuolâveerdijd já magarijd räsisááiguid sij kevttii? Magareh šadoh talle šoddii Anarist? Innlandet-lääni vaarijn láá kavnum meiddei njuolah, main lii skáálžust teikâ täävtist rahtum njune. Mainâs mield Anarist njuolânjuneh láá rahtum meiddei tuhtuunjuuneest. Kii tiätá, kavnuuččij-uv vala taggaar-uv puáttee keesi Taažâ vaarijn!
Jieŋâtiälkkuarkeolog pargo
Uđđâ kávnusij kavnâm lii tiäđust-uv hitruu, mut tot lii tuš uccâ uásáš jieŋâtiälkkuarkeolog pargoost. Innlandet-läänist láá 10 000 km2 ollâ väärih, já tain čuođij mield láá jieŋâduvah já pisovááh jieŋâtiälhuh. Kuittâg tuš uásist láá kávnuseh, iärásijn kenski iä lah. Jyehi sajan ij pyevti moonnâđ. Tondiet stuárráámus uási jieŋâtiälkkuarkeolog pargoääigist mana toos, et sun ocá toimâttuvvâst tiäturáin potentiaallijd soojijd.
Innlandet-läänist kiävttoo enâmij analyysvyevi, mii lii ovdil kevttum ovdâmerkkân Aalpâin. Proosees álgá nuuvt, et vistig occojeh tagareh sajeh, main kávnuseh láá puáhtám siäiluđ. Ovdâmerkkân stuorrâ jottee jienâduvâin tävireh iä pyevti siäiluđ. Ko jieŋâdâh liihâd keeđgij alne, te tävireh muttâneh. Tondiet vistig analysistoo supertärhis stelliitkuuvij iššijn, et moh jieŋâduvâid já jieŋâtiälhuid oroh lemin tagareh, et tävireh liččii puáhtám siäiluđ.
Ko potentiaalliih siäilumsajeh láá kavnum, te tiätturohjelm analysist, et moh tain liččii oskottetteeh ton tááhust, et ulmuuh liččii puáhtám jotteeđ tobbeen. Ohjelm váldá huámášumán enâmij häämi já tom, et lii-uv saje veik kyevti tobdos orroomsaje kooskâst. Ovdâmerkkân jieŋâtiälhust, mii lii ollâ vaarij koskâsii njuáskist, mii vala ovtâstit kyehti leevi, puáhtá kavnâđ maidnii. Tagareh älkkeemuuh jotteemsajeh láá kevttum onnáá peeivi räi. Eidu tondiet arkeologeh konsultisteh távjá meid páihálijd ulmuid, kiäh tobdeh vaarijd já toi kevttimhistorjá.
Eskin taggaar kuhessiähá proosees maŋa arkeolog puáhtá eelliđ pääihi alne täärhistmin, et lii-uv tobbeen mihheen. Távjá ij lah.
Jienâtiälhust museon
Talle ko arkeolog luhostuvá kavnâđ maidnii, te talle álgá nubelágán pargo: kavnâmsaje arkeologlâš dokumentistem já kávnus vuárkán väldim. Motomin jieŋâ vyelni iteh tävirij lasseen meiddei eres pisovááh ráhtuseh, veikâba keeđgist rahtum čiilah teikâ pivdorogeh. Taid ferttee tutkâđ pääihi alne. Kavnâm- já tutkâmsajeh láá távjá nuuvt kukken meecist, et toho vuáđuduvvoo leirâ. Ollâ vaarijn lii távjá hyenes šoŋŋâ, meiddei keessiv. Tot meerhâš, et leirâ ferttee leđe suullân siämmáálágán eromâš telttakylá ko tot, mii näpikuávlui totkein lii.
Ko kávnuseh láá dokumentistum pääihi alne, te toh sirdojeh várugávt toi várás valmâštâllum jođettemloován. Tastoo tot loová jođettuvvoo tutkâmlájádâsân, kost kávnuseh totkojeh tärhibeht. Tot tábáhtuvá vistig mikroskoopáin, mut kávnusijn váldojeh meid ovdâmerkkân röntgenkoveh. Kávnusijn ráhtojeh meiddei maaŋgâlágáneh kemialliih analyyseh, moh pyehtih muštâliđ tävirij kevttimist teikâ kevttein. Távjá totkeeh irâtteh meid selvâttiđ kávnusij ave.
Tutkâmlájádâsah konservisteh kávnusijd toin naalijn, et toh siäiluh. Mudoi puáris orgaanlijn materialijn rahtum tiiŋgah mieskih jotelávt jieŋâ ulguubeln. Konservistem puáhtá pišteđ maŋgâ mánuppaje. Ton maŋa puoh fijnásumos kávnuseh peesih Taažâ värikuávdáá (Norsk fjellsenter) čáitáldâhân Lom-nommâsii pááikán. Tobbeen kyessi puáhtá cogâsnjalmij kejâdiđ ovdâmerkkân 1 700 ihheed puáris ullomááccuh, 1 300 ihheed puáris savehijd já pronssiáigásii nähkikammuu. Wow-effekt lii tähidum.
Taarna Valtonen
Käldeeh:
– Proojeekt eŋgâlâskielâg nettisijđo
– Taažâ värikuávdáá (Norsk fjellsenter) nettisijđo táru- já eŋgâlâskielân