Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 23.–24.9.

Anarâškielâ servi, Wikimedia Norge, Wikimedia Suomâ já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Anarist Sajosist čohčâmáánu 23.–24. peeivi tijme 10–17. Fáárust lává meiddei Kimberli Mäkäräinen Wikimedia Suomâst já Jon Harald Søby Wikimedia Norgest. Anarâškielâ peeleest páájá stivriv mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Tot meerhâš tom, et meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân, ige sist lah ain asto čäälliđ jyehi sajan.

Ličij eromâš pyeri, jis Aanaar škoovlâ, Avveel luvâttuv, Säämi máttááttâskuávdáá já eres-uv oppâmlágádâsâi máttáátteijeeh já uáppeeh uásálistáččii Wikipedia-pááján. Sii iše tarbâšuuččij eres lasseen maailm enâmij sijđoi tievâsmitmân, tastko tääl stuárráámuu uásist tain lii tuše tiätuloová. Ton lasseen Wikipedian puávtáččij lasettiđ jieškote-uvlágánijd kirjálijd škovlâpargoid – jis toh peri heivejeh tiätusänikiirján.

Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, adai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld. Motomeh ulmuuh láá-uv jo almottâm, et sij áiguh uásálistiđ káidusin.

Wikipedia-páájá ohtâvuođâst uárnejuvvojeh meiddei kirjemarkkâneh. Páájá ääigi lii máhđulâš uástiđ Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd – sehe puáris já uđđâ kiirjijd. Puáris kirjeh láá vyebdimnáál vyeledum hoddijn.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....