Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 23.–24.9.

Anarâškielâ servi, Wikimedia Norge, Wikimedia Suomâ já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Anarist Sajosist čohčâmáánu 23.–24. peeivi tijme 10–17. Fáárust lává meiddei Kimberli Mäkäräinen Wikimedia Suomâst já Jon Harald Søby Wikimedia Norgest. Anarâškielâ peeleest páájá stivriv mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Tot meerhâš tom, et meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân, ige sist lah ain asto čäälliđ jyehi sajan.

Ličij eromâš pyeri, jis Aanaar škoovlâ, Avveel luvâttuv, Säämi máttááttâskuávdáá já eres-uv oppâmlágádâsâi máttáátteijeeh já uáppeeh uásálistáččii Wikipedia-pááján. Sii iše tarbâšuuččij eres lasseen maailm enâmij sijđoi tievâsmitmân, tastko tääl stuárráámuu uásist tain lii tuše tiätuloová. Ton lasseen Wikipedian puávtáččij lasettiđ jieškote-uvlágánijd kirjálijd škovlâpargoid – jis toh peri heivejeh tiätusänikiirján.

Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, adai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld. Motomeh ulmuuh láá-uv jo almottâm, et sij áiguh uásálistiđ káidusin.

Wikipedia-páájá ohtâvuođâst uárnejuvvojeh meiddei kirjemarkkâneh. Páájá ääigi lii máhđulâš uástiđ Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd – sehe puáris já uđđâ kiirjijd. Puáris kirjeh láá vyebdimnáál vyeledum hoddijn.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...