Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 23.–24.9.

Anarâškielâ servi, Wikimedia Norge, Wikimedia Suomâ já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Anarist Sajosist čohčâmáánu 23.–24. peeivi tijme 10–17. Fáárust lává meiddei Kimberli Mäkäräinen Wikimedia Suomâst já Jon Harald Søby Wikimedia Norgest. Anarâškielâ peeleest páájá stivriv mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Tot meerhâš tom, et meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân, ige sist lah ain asto čäälliđ jyehi sajan.

Ličij eromâš pyeri, jis Aanaar škoovlâ, Avveel luvâttuv, Säämi máttááttâskuávdáá já eres-uv oppâmlágádâsâi máttáátteijeeh já uáppeeh uásálistáččii Wikipedia-pááján. Sii iše tarbâšuuččij eres lasseen maailm enâmij sijđoi tievâsmitmân, tastko tääl stuárráámuu uásist tain lii tuše tiätuloová. Ton lasseen Wikipedian puávtáččij lasettiđ jieškote-uvlágánijd kirjálijd škovlâpargoid – jis toh peri heivejeh tiätusänikiirján.

Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, adai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld. Motomeh ulmuuh láá-uv jo almottâm, et sij áiguh uásálistiđ káidusin.

Wikipedia-páájá ohtâvuođâst uárnejuvvojeh meiddei kirjemarkkâneh. Páájá ääigi lii máhđulâš uástiđ Anarâškielâ seervi kuástidem kiirjijd – sehe puáris já uđđâ kiirjijd. Puáris kirjeh láá vyebdimnáál vyeledum hoddijn.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Louhivesist šoddii kuhes ääigi maŋa oppeet saimaanuárjučiivgah

Louhivesist Mikkelist láá maaŋgâlov ive maŋa oppeet šoddâm saimaanuárjučiivgah. Rävissaimaanuárjuh lijjii oinum Louhivesist jo muádi ive ääigi, mut taan kiiđâ huámmášui, et nelji nuárjučiivgâ...

Sämikielâi káidusmáttááttâsân láá almottâttâm paijeel 200 uápped

Sämikielâi káidusmáttááttâsân iivij 2024–2025 láá almottâttâm ohtsis 205 uápped. Kulmâ sämikielâ láá máttááttum pirrâ Suomâ jo ive 2018 rääjist. Čohčuv kuuđâd luuhâmive älgidijn káidusmáttááttâs...

Täärhist čujottâsâd, jis tun lah jienâvuoigâdvuođâlâš Sämitiggevaaljâin

Sämitigge muštoot, et vaaljâäššikiirjij vuolgâttem várás lii tehálâš, ete Sämitige vaaljâlävdikoddeest lii olmâ čujottâs puoh Sämitiggevaaljâin jienâvuoigâdvuođâlijn. Vaaljâäššikirjeh taan kesimáánu Sämitiggevaaljáid vuolgâttuvvojeh 3.6.2024 rääjist...

Škovlâpsykologeh láá härviniih tavveen – säminuoráid kávnoo kuittâg iše, joba jieijâs kielân

Nuorah vajeh viehâ pyereest Säämist. Návt kavnâtteh nuorâi jiegâlijn torjuin já iššijn pargee áámmátulmuuh. Nuorâiguin pargee áámmátliih kuittâg uáinih kyehti sierâ juávhu: oovtâ juávhust láá...

Maailmist kiävttoo tääl eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko kuássin ovdil

Masa ubâ maailmist kevttui moonnâm ive eenâb ruttâ eennâmpiäluštmân ko ovdebái iivij, čiälgá Tukholma almugijkoskâsâš ráávhuinstituut (SIPRI) raportist. Ive 2023 maailm puoh enâmeh kevttii ohtsis...