Aanaar kieldâst láá uárnejum fiijnâ tábáhtumeh majemui muádi oho ääigi. Takkâ tain! Toh merhâšeh ennuv kieldâ ässeid. Eellim jieš-uv muádi tábáhtuumeest já lijkkojim čuuvtij. Oinim, et ohoh nuhhii pasepeeivi immeelpalvâlusân Aanaar kirhoost. Vaidâlittee kal tohon jiem peessâm fáárun.
Kielâtipšon halijdiččim kuittâg huámášuttiđ, et ohoi nommâ čálloo suomâkielân koskâsárgáin Inari-viikot (ij oohtân Inariviikot tego jyehi saajeest uáiná). Anarâškielân lii eidu siämmáánáál: mij kolgâp čäälliđ Aanaar-ohoh (ij: Aanaarohoh). Taam puáhtá uáli älkkeht tivvoođ Aanaar kieldâ sijđoid já meiddei eres soojijd. Tääl Aanaar-ohoh láá jo nuhâmin, mut amahân te toh uárnejuvvojeh uđđâsist val puáttee ive-uv. Majemustáá talle lii uđđâ máhđulâšvuotâ čäälliđ taan äigipaje noomâ olmânáál.
Mondiet kalga čäälliđ Aanaar-ohoh, suomâkielân Inari-viikot? Taat lii tondiet ko noomâ vuosmuš uási lii propri adai jiešnommâ (suomâkielân erisnimi). Suomâst uárnejuvvojeh meid Isojoki-viikot, mii lii olmânáál čallum. Tágáreh siämmáásullâsiih noomah láá ovdâmerkkân Papana-baari (saje nommâ) já Laestadius-peeivih (ulmuu nommâ).
Koskâsárgáin čäällimravvuid kávná suomâkielân Kielitoimiston ohjepankki -siijđoin njuolgâdusâst 100.
Kove: Fabrizio Brecciaroli