Uđđâ pargosajan – Räjijotten šoddâm

Lii ain mottoom verd jiäráskittee algâttiđ uđđâ pargosaajeest. Mun lam eidu tääl aalgâtmin uđđâ pargo Taažâst Taažâ Sämitiggeest Kielâkäldest mut áigumin porgâđ Suomâ peln. Taat uđđâ ääši tobdo lâš mottoomlágán tobdo talle-uv, veik pargo lii-uv jo viehâ muudon uápis. Jiäráskitteb lii tot, et maht te kalga piergiittâllâđ maaŋgâ eennâm byrokratiain já siämmást iskâđ jurdâččiđ, et lii-uv muštám tipšođ puoh aašijd. Siämmást taan čallust šadda mottoom muudon mätkimaainâs – já tuáivu mield ohtâ ovdâmerkkâ tagarân, kiäst lii šoddâmin räjikuávlu pargee kyevti eennâm kooskâst.

Kost aassâđ já kost porgâđ?

Taat ij lah aaibâs vuosmuš koččâmuš kale maid smiettâđ mut taggaar, et tom ferttee uáli jotelávt čuávdiškyettiđ. Anarâškielâ kielâtipšom tuáimá Suomâ peln, nuuvt et tien tááhust älkkeemus lii pieijâđ puoh pargoid toimâđ Suomâst. Mut liijká nubbe uáinu lii tot, et viärutteijee tááhust älkkeemus lii aassâđ siämmáá riijkâst kost parga-uv. Tien tááhust Taažâ-uv poođij smiettâm vuálásâžžân muu tááhust. Taas iä lah olmâ iäge puástu vástádâsah, pic kalga viekkiistâllâđ almolubbooht. Jis láá ovdâmerkkân sijđotiennâseh, talle kalga väldiđ taid-uv huámášumán, amas šoddâđ kyevti staatâ viäruttâs vuálásâžžân. Tien tááhust ferttee rekinistškyettiđ peeivijd adai tom, kalle peivid lii porgâm kođe staatâst, já tast šadda pyeremuu tááhust viehâ moive. Liävus te čuávdus maggaar peri, te tot kalga leđe čielgâs já ohtâkiärdán.

Pargosopâmuš

Lii jiäráskittee uážžuđ uđđâ pargosopâmuš njune oovdân. Muu pargosopâmuš lâi pyereest hämmejum já tagarin tuhhiittettee, nuuvt et tom lâi älkkee tuhhiittiđ. Taat lii tiäđust-uv meid kuávdáš päävir, vâi piäsá paargon rääji nube pel. Lâi hävski jotteeđ tondiet Kárášjuuhân já eelliđ tiervâtmin uđđâ pargoskipárijd. Tobdo lâi uápis já taggaar tego liččim pááikán puáttám. Lâi čielgâs, et taan paargon mun tuođâi lijkkuuččim. Já taan pááppár vuáláčäällim maŋa tábáhtuuškuođij-uv čuuvtij eenâb.

Viärutoimâttâhân

Ko mana Taažân paargon, kalga leđe ID-nummeer. Uđđâ pargoadeleijee lâi ornim aašijd tuođâi pyereest, já uđđâ pargei vuástávälden lijjii meid viärutoimâttuv pargeeh. Mun jiem kuittâg finnim uđđâ nummeer, tastko must lâi jo ovddiist puáris ”fødelsenumret”, mii västid Suomâ sosiaaltorvotubdâlduv adai uáppásubbooht sotu. Mun lijjim finnim tom ive 2015 ko lijjim pargoost Romssaast anarâškielâ kielâteknoprojektist. Já olâttâs lâi vala stuárráb ko kuullim, et tothân lâi ain aktiivlâš, já ain puáránij, ko virgeolmooš čielgij munjin, et mun aassim virgálávt Romssaast! Čujottâssân tohon lâi merkkejum tot čujottâs, mii ive 2015 tooimâi kielâteknoproojeekt ijâstâllâmsaijeen. Taam te koolgâi njuolgiđ nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Maht te tom koolgâi porgâđ, te tom jiem aalgâst val tiättám nuuvt pyereest mut luottim toos, et amahân te tot-uv äšši forgâpalij čielgâi.

Paaŋkin

Pälkki- já paŋkkiašij ornim kuulâi meid pargoašij orniimân. Mun kuldâlim jieččân pargoskipárij ravvuid: Taažâ ruuvnâ kurssâ ij lah tääl hirmâd pyeri, nuuvt et kannat lehâstiđ paŋkkitili Taažân. Na, tothân tiäđust-uv munjin heivij, mut keevâtlâš peeli tovâttij-uv váhá eenâb. Mun kolgim vyelgiđ jo-uv Roomsan teikâ Kirkkonjaargân paaŋkin. Ij lam väädis valjiđ: munhân tiäđust-uv vuolgim Roomsan, jieččân puáris pargokaavpugân! Siämmáá reeisust lâi meid máhđulâš tivodiđ anarâškielâ analysaattor.

Mut paŋkkireissu voonâi-uv váhá kuhebin ko mun nobdim. Vistig-uv kirdemmaašin Leevnjâst Roomsan maŋanui čuávuváá piäiván, já mun karttim ijâstâllâđ Leevnjâst hotellist. Ko viijmâg peessim Roomsan já tuámittim paaŋkin, kuullim, et mun tarbâšim Taažâ viärutoimâttuv tuođâštus toos, et must lâi páihálâš sotu. Na, miiba tast, mun arvâlim já kaččâlim viärutoimâttâhân. Mut tobbeen ij innig moonnâmgin tego lovmat ihheed tassaaš: siisâ peesâi tuše ääigi väärridmáin ige puáhtám pääcciđ vyerdiđ. Mun moonnim olgos já ruggim puhelin lumostân. Finnejim sotu täärhistmân ääigi čuávuváá piäiván, mii lâi tiäđust-uv pyeri. Já must lâi še lukko, tastko ubâ tien piäiván ij lam ko ohtâ rijjâ äigi, mii tiäđust-uv pijsái munjin pyereest. Já tutâvâžžân mun sirdim kirdemliipu ovttáin peivijn ovdâskulij, tastko jiem kuittâg lijjii kiergâniđ čuávuváá peeivi mašinân.

Viärutoimâttâhân

Ko mun čuávuváá peeivi peessim viärutoimâttâhân Romssaast, te mun tiäđust-uv oppeet kuullim, et aasâm Taažâst tien čujottâsâst, kost mun jiem lam kuássin aassâm. Finnejim sotu-tuođâštus, mii ij lam ollágin vaigâd ”Taažâ ässen”, já siämmást finnejim meid avžum varriđ meddâl Taažâst, nuuvt et jiem tarbâšiččii mäksiđ viäruid kyevti enâmân. Tom mun kolgim orniđ tien enâmist, kuus mun varriiččim. Taažâ viärutoimâttâh ij pastam muu eenâb išediđ. Taat pargo paasij tastoo paŋkkiašij maŋa ornimnáál.

Maassâd paaŋkin

Viärutoimâttuvvâst elâččem maŋa must lâi oppeet ohtâ tuođâštus eenâb kieđâst: pargosopâmuš já sotu-tuođâštus. Já nuuvt te mun oppeet kaččâlim paaŋkin, vâi peessim lekkâđ paŋkkitili. Taan tove puoh moonâi pyereest. Tärhistui tuše tot, et muu pargosopâmušâst já paasist lâi kopio, já tääl te must lâi vala viärutteijee adelem tuođâštus-uv sotu-numerist. Muu pápáreh váldojii vuástá já nuuvt te ožžum tiäđu, et paŋkkipápáreh vuolgâttuuččii munjin love peeivi siste, mii lâi tiäđust-uv vuovâs.

Virgálávt varriistâlmin

Já ain paasij tot váddásumos smiättámuš: mun kolgim varriđ olgos Taažâst, mut maht te já kuus? Mun aassim Vuáládâhenâmijn, teikâ aainâs-uv nuuvt mun jieš lijjim nabdam. Taažâ virgeomâhái mield mun vist jiem aassâm Vuáládâhenâmijn pic Romssaast já lijjim varrim tohon 2015 aalgâst. Taat lâi munjin olâttâs já váddásub virgeäšši: maht te varriđ olgos Taažâst? Kyevti eennâm viäruttâs vuálásâžžân mun jiem kolgâm šoddâđ.

Vuáládâhenâmijn aassâm ličij puáhtám viäruttâssân kuálmád mohe, mii lâi taan tove väädis. Munjin čielgâi viehâ jotelávt, et varriistâlmist lâi tuše ohtâ máhđulâšvuotâ: varriđ Suomân.
Nuuvt te šoodâi muu uáivist miärádâs, et mun – 40 ive muhâttâllâm maŋa – varriiččim maassâd Aanaar kieldân mut varriiččim Taažâst.

Ucánjáhháá jiäráskâm jurduigijn mun tevdiškuottim varrimalmottâs neetist já čaallim toos Avveel čujottâs. Avveelhân kuittâg jo lâi muu päikki, tastko lijjim aassâm tobbeen jo veik mon kuhháá. Mut nubbe äšši lâi tot, et mihheen eres enâmijd ij tiättám, et mun aassim Taažâst, pic Taažâ, nuuvt et mun kolgim čäälliđ varrimalmottâsân meid Taažâ čujottâs já táttuđ enâmistvarrim Suomân, Suomâ virgeomâhái peht. Na, miiba tast. Munhân čälistim tohon Taažâ čujottâs-uv. Luhhoost tot čujottâs luuvâi virgálii pápárist, mon lijjim finnim viärutoimâttuvvâst, ko jiem mun innig lijjii tom mušteđ. Tot-uv moonâi älkkeht – tassaažân ko huámmášim, et mun lijjim varriimin Suomân nube tave-enâmist, mii lâi kale älkkee mut ij liijkágin nuuvt ohtâkiärdán olášuttiđ: čujottâsnubástittem neeti peht ij lam vala tuárvi, pic mun kolgim jieš moonnâđ eelliđ Digi- já väestötietovirastost. Taam ferttij kustoo jotelávt orniiškyettiđ.

Digi- já väestötietovirasto toimâsajeh lijjii veikâ kost kulij Suomâst, mut iä eidu njune oovdâst tavveen. Ruávinjaargân lijjim mudoi-uv ton tove monâmin, mut tot toimâttâh lâi uáli harvii áávus. Oulun lijjim finniđ jotelubbooht ääigi ko Helsigân, mut tohon lâi váddásub jotteeđ. Nuuvt et liijká mun meridim moonnâđ elâččiđ Helsigist. Taat vist tieđij tom, et ferttejim leđe muáddi hooteeliijâ Helsigist. Pyerrin peellin tast lâi tot, et tággáár määđhi puovtij väldiđ smavvâ luámmun já eelliđ kaavpijn já mudoi-uv vazâččij kaavpugist. Tággáár luksusân must lâi mudoi-uv uáli harvii äigi.

Já kaavpugist ko lijjim, te mun halijdim väzziđ virgetoimâttâhân. Ton iijâ lâi arvam lussâdávt já iđedist-uv alme val čiärui. Must ij lam arvesyeji jieččân mätkitävirijn. Luhhoost hooteel vuástáväldimist lâi munjin stuorrâ arvesyeji, mon mun puohtim muádi tiijmán luoihâttiđ. Já pyeremus lâi tot, et tien peeivi mun vazzim 18 000 lävkkid ko vazâččim ovdâs-maŋas kaavpugist. Toimâttuvvâst ášášem lâi älkkee, jiemge tarbâšâm vyerdiđ jieččân vuáru meendugin kuhháá. Já nuuvt te mun värrejim Aanaar kieldâ ässen. Nubben čujottâssân mun liijká kuođđim jieččân čujottâs Vuáládâhenâmijn. Taan saajeest lii muu koskâpuddâsâš čujottâs, mon puovtij juátkiđ ovttáin almootmáin maksimaallávt vittâ ive. Čuávuváá tove taah aassâmčuolmah láá muu peevdi alne kiđđuv 2028.

Iäláttâhtorvokuávdážân

Varrimalmottâs maŋa lijjii vyerdimin lase iloh. Ohtâ lii tot, et ko parga oovtâ enâmist já áásá eres enâmist, te tađe várás tarbâšuvvoo A1-tuođâštus, mii tuođâšt, et ulmust lii sosiaaltorvo tiätu enâmist. Nuuvthân te mun kolgim väldiđ ohtâvuođâ Iäláttâhtorvokuávdážân. Taat lii lamaš taggaar kuávdáš, moin lam savâstâllâm uáli maŋgii jieččân elimist tondiet ko lam halijdâm ovdil-uv kuullâđ Suomâ sosiaaltoorvon Vuáládâhenâmijn asâdijnân. Taat saje lii hiđes, mut tääl mun liijká kuođđim tohon uđđâ A1-ucâmuš. Finnejim tiäđu, et ääši kieđâvuššâm váátá kyehti mánuppaje, teikâ jis äšši lii huápulâš, te pargoadeleijee puáhtá taam huáputtiđ. Taat päävir lii vyeimist tuše kyehti ive häävild, mii taha eellim mottoom verd vädisin, adai taat čuolmâ máccá já tom ferttee ain uđđâsist tipšođ, ubâ Taažâ pargohistorjá ääigi, jis ij talle mottoom kooskâst eellimstis mottoom suujâst meerrid varriđ Taažân.

Viärutoimâttâhân Suomâst

Ko muu tááhust pargosaje já pargo lii Suomâst, te talle mun meid máávsám viäruidân Suomân. Tastko taat ij tábáhtuu tego palhij mäksimist táválávt, mun ferttejim orniđ ääši toin naalijn, et mun máávsám muneviäru Suomân. Tom ferttee jieš huolâttiđ. Finnejim koijâdâllâm tast, mondiet mun jiem lah ovdil taam almottâm mut tääl esken. Ferttejim čielgiđ, et must lii uđđâ pargoadeleijee. Negatiivlâš peellin lii tot, et mun máávsám jo muneviäru ovdilgo lam tiänám oovtâgin seenti – teikâ taan tááhust Taažâ ruuvnâ. Amahân te taam-uv puávtáččij mutteđ, jis halijdičij já te talle mávsáččij loppâivveest eenâb viäru.

Jotelávt ääših iä ain moonâ

Munjin tehelumos lii tääl uážžuđ aašijd toimâđ nuuvt njyebžilávt ko máhđulâš. Mun jurdám, et tái orniimij maŋa lam peessâm tuárvi kuhás, et puávtám algâttiđ uđđâ pargostân. Jyehi tááhust tággáár muttemproosees váátá ääigi – virgáliih ääših väätih paijeel kyehti oho tondiet ko taid ij pyevti tipšođ siämmáá enâmist ige siämmáá saajeestkin, já ain kalga väridiđ ääigi já vyerdiđ čuávuváin lavhijn. Tehelâš lii tot, et toos finnee šiev uápistem. Taam muu uđđâ pargoadeleijee lâi ornim eromâš pyereest, nuuvt et lâi älkkee tuše orniđ. Tiätu aašijd – tego jieijâs virgálii orroomsaje – ferttee jieškote-uv olmooš tiäđust-uv jieš meridiđ. Ton hundârušmân mana kale energia já äigi, veik loopâloopâst miärádâs toohâm ij lam moingin naalijn väädis.

Tobdoh

Must lii meid koijâdum, magarin te pargosaje molsom näävt almolávt oro. Muu mielâst pyerrin. Mun poottim Oulu ollâopâttâhân tallaa Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáást já porgim eidu siämmáámuđusii kielâtipšom já lijkkojim toos ennuv. Mun tiäđám, et anarâškielâ páácá puorijd kieđáid Oulust já tobbeen láá ain šiev pargeeh. Jieš lam lopedâm tipšođ pro gradui já náguskirjij stivriimijd täst ovdâskulij-uv.

Mun uáinám, et muu pargon já roolin lii ain lamaš jieččân pargohistorjá ääigi huksiđ maidnii, mii ij lah ovdil lamaš. Meid Kielâkäldee lii váhá siämmáá tiileest, ko proojeekttoimâ muttoo fastâ toimân. Já maid mun puoh enâmustáá jieččân pargoost rähistâm lii tot, et ko uážžu pargeldiđ kielâašijgijn. Tággáár tilán mun lam tääl pyerebeht maccâmin já tuáivum tiäđust-uv, et mun pastaččim palvâliđ jieččân kielâ já anarâškielâ kevtteid nuuvt njyebžilávt já pyereest ko máhđulâš. Jieš uáinám, et eromâšávt čallum anarâškielâ váátá tääl jyehináál huámášume.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hundârušmeh purrâmušveerhij pyehtimist Suomân

Uuđâs, et Lidl ij innig pyevti heđâlmijd já ruonnâsijd kirdemrahtin lii sehe pyeri já hyenes äšši. Lii pyeri, ete purrâmušveerhij CO2-luástuh kiäppáneh, mutâ hyenes...

Uđđâ kirječällee anarâškielân

Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu...

Áimutiettuu lágádâs: Suomâ puttásumos áimu kávnoo-uv Pallasist

Sveiccilâš IQAir-irâttâs raapoort tieđettij moonnâm ohhoost, et maailm puttásumos áimu kavnuuččij Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuáccámist. Tast muštâlii eres lasseen Helsingin Sanomat sehe meid Anarâš...

Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland. Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest....

Aleksi Virolainen lii vuosmuš syemmilâš, kote lii vuáittám maailm tehálumos Counter-Strike 2 -turnam

Syemmilâš Aleksi "Aleksib" Virolaisii juávkku Natus Vincere vuoitij Counter-Strike 2 -speelâ Major-turnaamist Kööbenhamânist maŋŋeed pasepeeivi ehidist njuhčâmáánu 31. peeivi. Major lii speelâ tehálumos já...