Čuávuvááh vittâ ive láá lieggâsuboh ko kuássin, ennust WMO

Kesimáánu algâ lâi lieggâsub ko kuássin ive 1940 maŋa. Maailmvijđosâš liegâsvuotâmittedmeh eennâm aaseest lijjii koskâmiärálávt paijeel 1,5 °C alebeh ko iivij 1850–1900 koskâárvu. Vyesimáánust vist meerâi ase lâi lieggâsub ko kuássin mittedemhistorjást ton iveääigi.

Iivij 1850–1900 koskâáárvuh annojeh viärdádâllâmárvun, ko mitteduvvoo šoŋŋâduv nubástus. Ive 2015 rahtui Pariisist šoŋŋâdâhsopâmuš, mon mieldi maailm staatah viggeh orostittiđ lieggânem ovdil ko maailmist šadda 2 °C lieggâsub ko viärdádâllâmárvu. Lieggânem kolgâččij orostiđ jo 1,5 ciäkán, vâi nubástusah iä šodâččii liijkás styeresin.

Maailm šoŋŋâdâhtieđâ ornijdâh WMO lii rekinistám, ete iveh 2023–2027 šaddeh masa vissásávt leđe lieggâsumos viiđâ ive paje, mii lii mittedum. Lii meiddei oskottettee, ete 1,5 °C rääji juksoo távjá. Taat kesimáánu algâ ij lamaš vuosmuš tohe, ko tot rääji olâttui. Pariisi sopâmušâst asâttum ulme ij kuittâg kuoskâ tágáráid ovtâskâs šoŋŋâtábáhtuumijd, peic toos, ete 20–30 ive äigipaje ij liččii koskâmiärálávt nuuvt liegâs ete tot rääji olâttuuččij.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Käldee:

– Tracking breaches of the 1.5 ⁰C global warming threshold (climate.copernicus.eu)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...