Kesimáánu algâ lâi lieggâsub ko kuássin ive 1940 maŋa. Maailmvijđosâš liegâsvuotâmittedmeh eennâm aaseest lijjii koskâmiärálávt paijeel 1,5 °C alebeh ko iivij 1850–1900 koskâárvu. Vyesimáánust vist meerâi ase lâi lieggâsub ko kuássin mittedemhistorjást ton iveääigi.
Iivij 1850–1900 koskâáárvuh annojeh viärdádâllâmárvun, ko mitteduvvoo šoŋŋâduv nubástus. Ive 2015 rahtui Pariisist šoŋŋâdâhsopâmuš, mon mieldi maailm staatah viggeh orostittiđ lieggânem ovdil ko maailmist šadda 2 °C lieggâsub ko viärdádâllâmárvu. Lieggânem kolgâččij orostiđ jo 1,5 ciäkán, vâi nubástusah iä šodâččii liijkás styeresin.
Maailm šoŋŋâdâhtieđâ ornijdâh WMO lii rekinistám, ete iveh 2023–2027 šaddeh masa vissásávt leđe lieggâsumos viiđâ ive paje, mii lii mittedum. Lii meiddei oskottettee, ete 1,5 °C rääji juksoo távjá. Taat kesimáánu algâ ij lamaš vuosmuš tohe, ko tot rääji olâttui. Pariisi sopâmušâst asâttum ulme ij kuittâg kuoskâ tágáráid ovtâskâs šoŋŋâtábáhtuumijd, peic toos, ete 20–30 ive äigipaje ij liččii koskâmiärálávt nuuvt liegâs ete tot rääji olâttuuččij.
Ulpu Mattus-Kumpunen
Käldee:
– Tracking breaches of the 1.5 ⁰C global warming threshold (climate.copernicus.eu)
Kove: Gerd Altmann (Pixabay)