Aanaar tobdá Kaisu Nikula Kollehovi (su. Kultahovi) oovdiš omâsteijen. Tääl suu eellim lii čuuvtij muttum: suoi lává viljâinis Heiháin vuábdám Kollehovi, já Kaisust lii šoddâm Laapi ollâopâttuv totkee, kote parga algâaalmugij mađhâšemsyergi oovdân. Tien tááhust mađhâšem ij lah suu elimist kuussân lappum. Ko Anarâš aavis sahhiittâl suu, sun lii eidu maccâm Australiast maailm algâaalmugij tuuriismkonferensist. Vaibâseh iä liijkágin vuottuu, veik sun lii jottáám 36 tijmed ohtânmaanoost. Kaisu Nikula lii toollâm sahâvuáru Australiast já muštâlâm, maid sun jieš arvâl maađhâšmist já maid Sämitigge lii arvâlâm. Suu pargoost kuávdáš äššin lii lanseerađ ohtsii sämituuriism meerhâ Suomâst, Ruotâst já Taažâst.
Tot, mondiet mun čokkáám Kaisu sahhiittâlmin, lii jiešalnees Kollehovi miänástusmaainâs: raavâdviäsusyergi ulmuuh láá jienâstâm taan-uv ive Kollehovi Aanaar-raavâdviäsu Suomâ 50 pyeremuu raavâdviäsu juávkun. Kollehovi lii pissoom taan listoost jo neljii. Kaisu Nikula muštâl, et táválávt taan liiston peesih Maadâ-Suomâ raavâdviäsuh. Mun tiäđust-uv lam perustum tiettiđ, mii lii syeligâsvuotâ taan miänástus tyehin.
Kaisu Nikula muštâl, maht Helsig mätkimeesui ääigi ive 2019 suu viljâ Heikkâ sooitij já almottij, et raavâdviäsu Aanaar lâi peessâm 50 pyeremuu raavâdviäsu liiston. Ihe 2020 lâi meid eromâš, tastko Suomâ gastronomij servi nomâttij raavâdviäsu Aanaar ive raavâdviässun. Taat miänástus lâi Kaisun já Heeikân kuohtuid stuorrâ olâttâs. Suoi iävá tieđe, kii lii lamaš taan tyehin. Kaisu iätá, et suu viljâ Heikkâ tobdá kale kievkkânmiäštárijd. Kollehovin taat Suomâ gastronomij seervi palhâšume lii lamaš čuuvtij tehelâš, já ton keežild Kollehovi lii lamaš ennuv mediast. Kaisu čielgee, et ive 2020 meid hooteel kyessitijppâ muttui. Anarist jođeškuottii ennuv ulmuuh, ovdâmerkkân nuorâpaarah já 20–30-ihásiih skipárušah, kiäh iä lam kuássin iällám Laapist iäge smakkim siämmáámuđusijd purrâmušâid ko Kollehovi purrâmušah.
Kaisu čielgee, et sist lii lamaš šiev kievkkânmiäštár pargoost, kote lii lamaš ovdil-uv Kollehovi pargen. Ađai sun lii tubdâm pyereest puoh tom, maid jo kalga-uv tubdâđ páihálii purrâmušâst.
Kaisu muštâl, et uđđâ ideah láá puáttám Kollehovi kievkkânân-uv. Sun ana tehelâžžân, et kievkkânist láá pargoost meid uđđâ ulmuuh, kiäh láá lamaš eres-uv soojijn pargoost já oppâm tobbeen. Toin naalijn šaddeh uđđâ ideah. Sun čielgee, et suu viljâ laavij suunâttâllâđ purrâmušâid kuohtii ivveest, já kookah lijjii ain tast fáárust. Talle listo ain mottoom verd muttui.
Raavâdviäsu Aanaar braavuur lii tiäđust-uv lamaš páihálâš purrâmuš: poccuupiärgu já kyeli. ”Poccuupiärgu valmâštemmeetood lii ain lamaš siämmáámuđusâš, iäge tast lah kvaliteetiäruh – lâš te purâdeijei juávkku ucce teikâ styeres”, Kaisu muštâl. Motomin sist láá lamaš 50 olmožid-uv puurâdmin siämmáá ääigi, já vuosmuš já majemuš lává uážžum eidu siämmáámuđusii piärgu. Piärgu já kyele lasseen meid poccuu vorrâ lii kevttum ovdâmerkkân kumppâsáid, já meid jáháleh fállojeh.
Ko mun kuovllistâm Wikipedian, te eromâšvuođâ rammuumeh iä tobbeengin vááilu. Raavâdviäsu stijlâ lii tave-eennâmlâš já siämmást uđđâáigásâš, já ton ovdâkoveh láá raavâdviäsuh Noma já Fäviken. Purrâmušâst ráhtojeh utkáás faalâdmeh. Ruopsiscuopâg kuolij lasseen fáállun láá meid šapšâ já puško. Toi lasseen fállojeh ovdâmerkkân jáháleh, jievjâmeh, pecikorrâ, kuosâitoseh, njaalgâhaisyeinih já marinistum pecipaccâheh. Mecci-nommâsii pajalâsâst fállojeh pecikákku, myerjih, kuosâpaccâhgraatiin já herskutattilahcâjieŋâ. Suomâ gastronomij seervi arvâlusâi mield raavâdviäsu kievrâmuuh peleh láá ton áinookiärdásiih mälistemamnâseh, tego iävru, puurrâmrääsi sehe čááná, mast vuáššoo teejâ, já meid suáhiloostah, moigijn njaddoduvvoo sorbet. Tiäđust-uv kiävttojeh meid myerjih – sareh, juuŋah, luámáneh já pihlejâšmyerjih – já meiddei kuobbâreh já vildâoortah.
Kaisu muštâl ovdâmeerhâ kookâi utkáávuođâst: sist lii lamaš pajalâssân ovdâmerkkân purâttettee kiintâl, mast lii taldrik oolâ suddee vááimus, já tast puátá kastik.
Kaisu lii luuhâm nuorâbin Ruávinjaargâst hooteel- já raavâdviäsuškoovlâst, kost mađhâšem lâi ohtân oppâamnâsin. Sun raahtij jieijâs loppâpargo tast, moin naalijn Anarist puávtáččij heiviittiđ tälvituuriism. Taas lii-uv lamaš tárbu páihálii uáinust, tastko tuuriism ij lah ovdil lamaš pirrâ ive toimâ Anarist: ”Lii lamaš hirmâd kuhes tälvi já kesiääigi tuše lijjii kyesih. Koolgâi smiettâđ, maid porgâđ. Tääl äigi lii muttum. Millennium lii puáhtám kuosijd pirrâ maailm.”
Hooteel vyebdim ij kuittâg lah lamaš Kaisun já Heeikân oovtâ iijâst tohhum miärádâs. Kaisu muštâl, et suoi iävá kuássin meerrid maiden jotelávt. ”Vyebdim aalgânpieijee lâi Heikkâ”, Kaisu muštâl. Kyevtlov ive pargo maŋa lâi toos šiev äigi sunnui.
Kove: Fabrizio Brecciaroli