Škovlâlij matematiik mättim lii hiäjusmâm – uásist uáppein lii vááijuvlâš sänirááju

Oovcádluokkaliih juáhhojeh matematiik tááiđui mield hyeneeht miänástuvvee, koskâmiärálávt mättee já pyereest mättee uáppeid čielgâsubbooht ko ovdil, uđđâ raapoort summee.

Vuáđuškovlâlij matematiik mättim lii hiäjusmâm majemui kyevtlov ive ääigi. Uđđâ raapoort čielgee, magareh ääših láá suijân matematiikmättim hiäjusmân. Kansallisen koulutuksen arviointikeskus (Karvi) árvu vuáđuduvá oppâmpuátusij árvuštâlmân, mii olášui digitaallávt kiđđuv 2021. Toos uásálistii suullân 12 500 oovcádluokkalâžžâd pirrâ Suomâ.

Sánáliih matematiikhárjuttâsah iä luhostuu pyereest hyenes kielâtááiđui tiet

Motomeh uáppeeh iä piergii matematiikhárjuttâsâin sänirááju vänivuođâ tiet. Hiäjus kielâtááiđu vaikuttâs oinui sánálijn hárjuttâsâin, main iäruh uáppei kooskâst lijjii stuárráábeh ko ovdil.

”Ko matematiiklâš čuolmâ lii sánálii häämist, te čuolmâ iberdem váátá, ete uáppee ibbeerd ovdâmerkkân tagarijd saanijd ko tuođânálásâšvuotâ já funktio”, iätá Karvi njunošmiäruštâllâmäššitobdee Jari Metsämuuronen.

Metsämuuronen iätá meiddei, ete ličij hirmâd tehálâš, ete jo vyelitääsist kiddejuuččij huámmášume sänirááju ovdánmân matematiik oppâm uáinust-uv.

Raapoort mield uáppei hiäjus matematiikpuátusáid vaaigut meritátulâšvuođâ vänivuotâ. Puátusáid vaaigut meiddei tot, ete uáppeeh iä lah perustum taggaar teestâst, mii ij vaaigut árvusáánán ige puátteevuođâ uáppoid.

Digitaallâš testâ hiäjusmitij meiddei puoh pyeremui uáppei puátusijd

Testâ lâi tääl vuosmuu keerdi ollásávt digitaallâš. Uáppei puátuseh lijjii hyenebeh ko ovdebij iivij, tastko hárjuttâs vaađâi visuaallâš čuolmâčuávdus teikkâ vuáđustâsâid. Uáppein lijjii vaigâdvuođah ovdâmerkkân miäruštâllâđ, ete mon ennuv kulmâhááh čäähih neljiháá siisâ. Uáppei mielâst digitaallâš testâ lâi muálkkáb ko oovdeb pävirpennâtestâ.

Matematiik mättim juáhhoo kuulmâ juávkun

Jari Metsämuuronen uáiná, ete uáppei mielâst tärhis tiäđui oppâm tááláá maailmist ij lah siämmáá tehálâš ko ovdil. Sij pyehtih smiettâđ, ete ”Puoh kávnoo kale Googlest”. Matematiik váátá vala-uv paajeeld oppâm.

Vuáđuškoovlâ loppâmuddoost uáppeeh juáhhojeh matematiik tááiđui mield kuulmâ juávkun: hyeneeht miänástuvvee, koskâmiärálávt mätteid já pyereest mättee uáppeid. Tooleeb mättim juáhásij täsivubbooht. Motomij uáppei matematiik mättim lii hirmâd hiäju. Sij láá enâmustáá koskâmiärálávt mättee kuuđâdluokkalii tääsist.

Karvi avžut, ete uáppeid finniiččij eenâb torjuu jo škovlâpálgá aalgâst, tastko pajetääsist lii ennuv vaigâdub pyerediđ já nanosmittiđ uáppei tááiđuid.

Sonja Valle

Käldee:

Koululaisten matematiikan osaaminen on heikentynyt – osalla oppilaista taustalta löytyy puutteellinen sanavarasto (www.yle.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....