Heli Kinisjärvi väljejum Ilomantsi servikode kirkkohiärrán

Heli Kinisjärvi, Iänoduv servikode oovdiš sämipappâ, lii väljejum Ilomantsi servikode kirkkohiärrán. Taan viirgán lijjii uuccâm neeljis. Evaŋgellâš-luuteerlâš servikuudijn iä lah maaŋgahkin paapah, kiäh mättih sämikielâ. Kinisjärvi lii ohtâ sist. Anarâš aavis koijâdij, magarij jurduigijn sun aalgât uđđâ pargostis já magareh ohtâvuođah sust láá ain Sáámán já sämikielân varriimis maŋa.

”Mun toimim Iänoduv sämipappân käävci ihheed. Mun máttááttâllim tavesämikielâ Sámi Allaskuvlast Kuovdâkiäinust. Mun porgim paapâ pargoid já kevttim pargostân tavesämikielâ”, Kinisjärvi muštâl.

Kinisjärvi muuštâš liegâsvuođáin aigijdis Säämist: ”Lâi stuorrâ kunnee uápásmuđ sämmilijgijn já sämikulttuurân. Puárisulmuuh muštâlii munjin jottee sämmilij elimist. Puárisulmuuh lijjii uáinám meid korrâ aaigijd. Muu mielâst tavveen lâi pyeri aassâđ. Dna-teestâ peht mun lam meid kavnâm kukkenorroo hyelhi puáris Eira suuvâst Piälduvyeme siijdâst.”

Sun liäkká meid jurduidis, mondiet Säämist varrim šoodâi äigikyevdilin: ”Säämist meddâlvarriimân vaiguttii muu perruu ruottâseh. Muu kállá pärnivuođâ päikki lii Ilomantsist, já muoi ässeen tääl suu pärnivuođâ pääihist. Iänoduvâst lâi meid kuhes mätki huolhij já aldemui kuuvl. Muu ákkuv áásá tääl Helsigist.”

Heli Kinisjärvi váldá kirkkohiärá pargo vyeligâžžân vuástá 30 ive servikoddepargo maŋa. Sun lii ovdil pappân valmâštume lamaš servikoddeest meid nuorâi- já diakoniapargen.

Varriimist já uđđâ pargoost huolâhánnáá suu ohtâvuotâ sämikielân siäilu: ”Mun toolâm ain rukkoospuudâid radiost. Muu juurdân lii meid rähtiđ kyevtikielâlii sämikielâ–suomâkielâ-rukkooskirje, mast láá muu jieččân väldim luándukoveh tavveen.”

”Mun vuolgâttâm Anarâš aavis lohheid ennuv tiervuođâid já tuáivuttâm Immeel pyereestsivnádâs”, Kinisjärvi looppât.

Anarâš aavis tuáivut Heli Kinisjärvin ennuv luho uđđâ paargon já hástoid.

Kove: Heli Kinisjärvi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...