Heli Kinisjärvi väljejum Ilomantsi servikode kirkkohiärrán

Heli Kinisjärvi, Iänoduv servikode oovdiš sämipappâ, lii väljejum Ilomantsi servikode kirkkohiärrán. Taan viirgán lijjii uuccâm neeljis. Evaŋgellâš-luuteerlâš servikuudijn iä lah maaŋgahkin paapah, kiäh mättih sämikielâ. Kinisjärvi lii ohtâ sist. Anarâš aavis koijâdij, magarij jurduigijn sun aalgât uđđâ pargostis já magareh ohtâvuođah sust láá ain Sáámán já sämikielân varriimis maŋa.

”Mun toimim Iänoduv sämipappân käävci ihheed. Mun máttááttâllim tavesämikielâ Sámi Allaskuvlast Kuovdâkiäinust. Mun porgim paapâ pargoid já kevttim pargostân tavesämikielâ”, Kinisjärvi muštâl.

Kinisjärvi muuštâš liegâsvuođáin aigijdis Säämist: ”Lâi stuorrâ kunnee uápásmuđ sämmilijgijn já sämikulttuurân. Puárisulmuuh muštâlii munjin jottee sämmilij elimist. Puárisulmuuh lijjii uáinám meid korrâ aaigijd. Muu mielâst tavveen lâi pyeri aassâđ. Dna-teestâ peht mun lam meid kavnâm kukkenorroo hyelhi puáris Eira suuvâst Piälduvyeme siijdâst.”

Sun liäkká meid jurduidis, mondiet Säämist varrim šoodâi äigikyevdilin: ”Säämist meddâlvarriimân vaiguttii muu perruu ruottâseh. Muu kállá pärnivuođâ päikki lii Ilomantsist, já muoi ässeen tääl suu pärnivuođâ pääihist. Iänoduvâst lâi meid kuhes mätki huolhij já aldemui kuuvl. Muu ákkuv áásá tääl Helsigist.”

Heli Kinisjärvi váldá kirkkohiärá pargo vyeligâžžân vuástá 30 ive servikoddepargo maŋa. Sun lii ovdil pappân valmâštume lamaš servikoddeest meid nuorâi- já diakoniapargen.

Varriimist já uđđâ pargoost huolâhánnáá suu ohtâvuotâ sämikielân siäilu: ”Mun toolâm ain rukkoospuudâid radiost. Muu juurdân lii meid rähtiđ kyevtkielâlii sämikielâ–suomâkielâ-rukkooskirje, mast láá muu jieččân väldim luándukoveh tavveen.”

”Mun vuolgâttâm Anarâš aavis lohheid ennuv tiervuođâid já tuáivuttâm Immeel pyereestsivnádâs”, Kinisjärvi looppât.

Anarâš aavis tuáivut Heli Kinisjärvin ennuv luho uđđâ paargon já hástoid.

Kove: Heli Kinisjärvi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....